Meelis Pääro: jalgratas viiuli vastu
Konverentsiga tähistati 110 aasta möödumist eesti rahvatantsu suurkuju Ullo Toomi sünnist. Ehk ei olnud juhus, et selle aasta temanimelise stipendiumi laureaadiks sai Hiiumaa tantsujuht Helle-Mare Kõmmus. Paljud rahvapärimuslikud tantsud leidis aktiivne rahvapärimuse koguja Hiiumaalt. Tänastele tantsujuhtidele on suureks toeks nn „Toomi piibel" - 1950. aastal kirjastatud kogumik „Eesti rahvatantsud".
Ullo Toomi üheks teeneks on seegi, et algusaastate võimlemispidude mõnest tantsunumbrist on välja kasvanud täismõõdus üleriigiline rahvatantsupidu. Järgmine suur pidu tuleb aastal 2014 ja sellest osa võtta soovivate kollektiivide nimekiri juba praegu kuhjaga täis. Suure peo sissejuhatuseks on Keila linnal au järgmisel suvel korraldada Harjumaa laulu- ja tantsupidu.
Konverentsil „Jalgratas viiuli vastu" osales teiste Ullo Toomi õpilaste seas ka Keila Kultuurimaja tantsurühma Keikal juhendaja Ilma Adamson. Tunnustatud pedagoogi ja rahvatantsumentori Ilma Adamsoni juhendamisel toimus konverentsi viimasel päeval Ullo Toomi treeningmetoodikal põhinev tantsutund. Treenitavateks tantsijateks olid tantsujuhtide kooli õpilased. Konverentsi üheks eesmärgiks oligi rahvatantsu senise kogemuse süstematiseerimine ja noortele tegijatele edasiandmine. Julgelt saab väita, et heal tehnilisel tasemel rahvatantsu harjutustund on pea sama raske kui käsitsi heina tegemine - higi kipub mõlemal puhul ojadena voolama. Aga nagu ütles üks suur sõjapealik - raske õppustel, kerge lahingus. Tantsijate head treenitust oli näha ka konverentsi lõpus toimunud väikesel kontserdil, kus teiste kollektiivide seas osales kahe tantsuga tantsurühm Keikal. Kui keegi arvab, et eelnev jutt korralikust trennist rahvatantsu kontekstis ei pea paika, siis võib tulla teisipäeva õhtuti Keila Kultuurikeskusesse kaema, kuidas kaasaegne rahvapärimuslik lavatants Ilma Adamsoni käe all sünnib.
Konverentsi viimasel päeval austati teenekaid tantsujuhte rahvakultuuri arendamiseks antud panuse eest. Tunnustatute seas oli ka kauaaegne Keila linna ja valla rahvatantsujuht Reet Leemets. Tema juhendada on olnud mitmed linna ja valla kollektiivid, sealhulgas oli ta tantsurühma Keikal esimene ja pikaajaline juhendaja. Enda ja kolleegide mälestused Keila kultuurielust jäädvustas Reet Leemets eelmisel aastal ilmunud raamatus „Killukesi Keila kultuuriloost".
Rahvapärimuse säilitajate ja arendajate aktiivne tegevus tagab loodetavasti ka rahvatantsu edasise populaarsuse Keilas. Siis võib loota, et ka kohalikud kultuuriametnikud tehtud suurt tööd sagedamini tähele panevad ja võimalusel materiaalselt toetavad. Keilat sageli esindav Keikal otsibki tuge rahvariiete uuendamiseks (näiteks maakonna tantsupeoks naistele uute põllede soetamiseks). Omavalitsuse tugi oleks ehk ka märguanne noorematele inimestele, et lisaks spordile on olemas ka teised võimalused kehakultuuri viljelemiseks - on ju tantsuproovgi tõsine kehaline treening. Selle heaks näiteks on Ullo Toomi enda elu ja tegevus, temagi jõudis kehalise kasvatuse juurest suurte tantsupidude lavastamiseni.
