Meenutusi piimanduse ajaloost Kõo vallas
Pilistvere Piimaühing
(Ajakiri „Talu" nr.6, juuni 1935.a)
Pilistvere piimatalituse hoone ehitustööga ja sisseseade muretsemisega jõuti nõnda kaugele, et meierei võis oma uksed avada 1. märtsil 1911. aastal. Esialgu ehitus oli praegune tööstushoone ilma katlamaja ja korstnata. Hoone läks maksma 5900 rubla, milline raha hangiti kõik asutajate liikmete vastutusel.
Sisseseade töötas mootori jõul, millele kaks aurukatelt auruandmiseks lisaks olid. Koorelahutaja oli 400 liitris läbikoorimise võimega. Peale või, mis käsitsi pressiti, valmistati ka esialgu kaseiini. Esimese sisseseade eest makseti ümmarguselt 4000. rubla.
Vastasutatud tööstuseruumid ja sisseseade osutusid piimahulga kiire suurenemise tõttu kitsasteks ja väikesteks ja nii tuli juba 1911. aastal ehitust täiendada ja suuremaid masinaid muretseda.
Hoonele ehitati juurde pool piimavastuvõturuumi, katlamaja, korsten ja teenijate eluruumid. Samuti tulid suuremad masinad muretseda ja tööstus viidi täielikult üle aurujõule. Ehitustööd viidi lõpule 1913. aastaks. Ümmarguselt läks ehitus koos sisseseadega selleaegse raha järele 20000 rubla.
Piimahulk suurenes rõõmustava kiirusega kuni 1914. aastani, millal toodi kokku piima 3 324 950 naela. Sellest peale algas piimahulga vähenemine, sest parajasti sellel ajal algas maailmasõda. Nii toodi piima 1916. aastal 2 359 456 kilogrammi. Piimahulga vähenemine kestis kuni Eesti iseseisvuse ajani, s.o. 1918. aastani, mil toodi piima meiereisse 1 867 423 naela. Sellest ajast peale algab piimahulga suurenemine, mis kestab vahetpidamata kuni 1925. aastani. 1925. aastal tuuakse meiereisse piima 446 liikme poolt 3 488 148 kilogrammi. 1925. aastal oli Pilistvere piimaühisus kõige suuremaks ühisuseks Eestis.
1926. aastaga algab ühisusele katsumuste ajajärk. Ühisuse korralisel peakoosolekul valitakse lahti senine juhatus ja üle kümne aasta ühisuse teenistuses olnud meier Aleksander Vares. Samal aastal asutatakse ühingu piirkonda mitu uut piimatalitust. Ühingu teenistusest lahkunud meier A. Vares asutab Kõo mõisa erapiimatalituse.
Samuti on töötamist alustanud Kõo- Arusaare ühispiimatalitus, kuhu piimatoojad suurel hulgal hakkasid oma piima vedama, ühisuses mitmesuguste sisemiste intriigide ja lahkarvamiste tõttu. Piimahulk väheneb kohutava kiirusega esimestel segaduste aastatel, samuti suureneb tööstuskulu protsent, mille tõttu piim eest ei suudeta seda hinda maksta, mis ümbruskonna ühisused maksid. See soodustas veelgi enam uut piimatalituste tekkimist ühisuse piirkonda. Nõnda asutati 1930. aastal Annamõisa asundusse ühingu teenistusest lahkunud meieri August Hummeli poolt erapiimatalitus. 1938.aasta: „Pilistvere ja Kõo-Arusaare piimatalitused vahetasid oma juhatajaid. Pilistvere piimatalitust asus juhatama Kõo-Arusaare meier A. Vain ja tema asemel valiti Pilistvere meier K. Rei". 1940.aasta: „Pilistvere piimaühing eduteel.
Pilistvere piimaühingu erakorralisel peakoosolekul 24. aprillil k.a. otsustati üksmeelselt ostu teel omandada Annamõisa erapiimatalitus, mis asutati endise Pilistvere piimatalituse meieri A. Hummeli poolt 1930. aastal ja makseraskuste tõttu lõpetas tegevuse läinud aasta sügisel. See otsus teostati juhatuse poolt kiires korras ja pärast tarvilist remonti endiseis piimatööstuse ruumes ja sisseseade juures alustas seal 2. mail tegevust ühingu koorejaam, mille aastane piimatoodang võib tõusta 1 000 000 kg. Olgu mainitud, et Pilistvere piimaühing. omandas 1937. aastal ka Kõo erapiimatalituse, mille asutas endine Pilistvere meier A. Vares 1926. a. Selles koorejaamas oli läinud aastal 1 123 750 kg piima.
Piimatoodangu suurenemisega ajakohastatakse ka piimatalituse ruumisid ja sisseseadet. Nii teostatakse sisemise ümber-ehituse teel suuremad ruumide ümberkorraldused, kus suureneb vastuvõturuum, korrastatakse võivalmistamise ja koore-ruumid ning isoleeritakse võihoidla. Sisseseadet uuendati 5000 liitrise „Astra" võimasina (tüüp LB3RS) ülesseadmisega. Kavatsusel on ka külmutusmasina soetamine.
Piimaühingu esimeheks on J. Rõuk, laekuriks J. Martin ja kirjatoimetajaks H. Sukk". Kronoloogiat ja isikuandmeid:
1950. aasta 1. juuli - likvideeritakse piimaühing ja asemel luuakse riiklik võitööstus.
1958. aasta 1. detsember - moodustatakse Viljandis piimakombinaat ja Pilistvere võitööstus allutatakse sellele.
1964. aasta - likvideeritakse võitööstus ja sellest saab Võhma võitööstuse tootmistsehh.
1966. aasta 1.veebruar - likvideeritakse Võhma võitööstuse Pilistvere tootmisjaoskond ja selle asemele saab koorejaam.
1969. aasta 1. mai - likvideeritakse Võhma tsehhi Pilistvere koorejaam ja asemele saab piimapunkt.
1970. aasta 20. juuli - Pilistvere hooned antakse üle Kõo kolhoosile.
1970. aasta 1. detsember - suletakse Pilistvere piimapunkt.
Meierid, juhatajad, direktorid, piimakogujad:
Otto Hermann Petersen, Aleksander Vares, August Hummel, Rudolf Iir, Karl Rei, Aleksander Vain, Jaan Lään, R. Linder, Ilmar Härg ja Elvi Härg.
Peainsener on olnud Aleksander Vain.
Pearaamatupidajad ja vanemraamatupidajad: Leida Räpp ja Erna Lään.
Raamatupidajad, kassapidajad ja arveametnikud: Julanda Luide, Valve Roosmaa, Hele Kenna ja Aino Kanger ning veel Leida Barlo.
Insener-mehaanik on olnud Jüri Alles
Laborandid: Piret Lillemaa, Juta Vapper, Juta Saks, Elisabeth Naaber
Töölisi: Mare Pent, Helgi Alles, Linda Mölder, Niina Rjabuskina, Herbert Kõu, Linda Lukk, Hans Leemets, Maie Ets, Paul Otto, Albert Kukk, Feliks Leemet, Väino Martsik, Elisabeth Naaber, Ants Lillemaa, Endel Rahe, Martin Rosin.
Võimeister ja abi: Oskar Sein, Leevi Tikka, Aaser Moor, Tõnis Räpp.
Sanitaarriiete pesija ja koristaja olid Vilma Alles ja Katri Perissa.
Remonttöölisi: August Nadel, August Tapp ja Karl Kutsar.
Lukksepana on ametis olnud Gunnar Antje.
Puusepad on olnud Herbert Kõu ja Karl Kutsar.
Laohoidjad ja juhatajad: Oskar Mersingson ja Vilma Alles.
Varumisinspektorid: Jüri Alles ja Leida Barlo. Kütjad ja masinistid: Jüri Kaasik, Aleksander Kukemilk, Erich Pent, Hans Sõber Tõnis Kose, Ilmer Saks, Eido Söödor, Johan Jürimaa, Adalberth Simen, Ber Esmann.
Elektrik on olnud Jaan Õunapuu.
Autojuhid: Tõnis Räpp ja Einar Tikut.
Trantsporttöölisi: Ossip Talisainen, Elmar Paulus ja Oskar Ibrus.
Meenutab Leida Räpp:
„Lõpetasin 1942. aasta kevadel Viljandi Erakaubanduse Keskkooli ja läksin tööle Pilistvere Piimaühistusse sama aasta detsembris raamatupidajaks. Seal oli siis meieriks Aleksander Vain. Ta oli sinna tulnud Arusaare meiereist. Endine raamatupidaja oli olnud Jaan Epro. Raamatupidamine oli pool aastat pidamata. Sellal valmistati Pilistvere meiereis võid ja 20% rasvasusega baksteini juustu. Või oli kogu aeg kõrgekvaliteediline ja läks eksporti. Olin esimene naisolevus meiereirahva meespere hulgas, kui mitte arvestada meieri abikaasat. Võimeister oli Oskar Sein, katelt kütsid Ben Essmann ja Endel Alles. Võikaste valmistas Herbert Kõo ja petipoisiks oli Mihkel Sõber. Meier Vain võttis ise piima vastu ja abistas või valmistamisel. Juustumeister oli Paul Talvet, abitöölised Mart Rosin ja Endel Rahe. Koos Annamõisa ja Kõo koorejaamadega oli piimatoojaid umbes 700. Piimaraha arvestasin mina, välja maksis talunikust juhatuse liige, kes oli määratud kassapidajaks. Koorejaamades käisime piimaraha maksmas hobusega juhatuse liikmetega kordamööda. Juhatuses olid siis esimees Jaan Rõuk, liikmed Mihkel Epro, Heino Teder, kassapidaja A. Essmann.
Töö kontoris toimus petroolilambi valgusel. Hiljem toodi sisse elektrivalgustus ja hakati valmistama lõssipulbrit. Pulbrimeistrid olid Paul Otto, Albert Kukk ja Leevi Tikka.
Võimeistri sõjaväes oleku ajal oli tema kohusetäitjaks Tõnis Räpp. Ta käis ka vastavatel kursustel Tallinnas ja hiljem hakkas autojuhiks. Autojuhina töötas hiljem ka Einar Tikkut.
Sõja ajal viidi meiereist ära ka ainuke arvemasin ja seetõttu tegime paar aastat kõik arvutused käsitsi, ka piimarahede arvestused. A. Vain oli väga tubli meier. Ta tegi kõiki töid, mis vaja ja oskas ka kõike teha.
Kui meierei muudeti põllumajandusühistuks, sai A. Vain peainseneriks, ühistu esimeheks määrati aga Jaan Lään, kellel oli haridust ainult neli klassi. Kuna meile allutati veel abimajand, kaks veskit, masinapark kaheteistkümne traktoriga (pluss 24 traktoristi) ja täkujaam, tuli meile raamatupidajaid palju juurde. Need olid Jolanda Luide, Erna Lään, Leida Barlo, Olga Ponomarjova, Aino Kanger oli kassapidaja ja Liisi Ott, kellest sai hiljem laborant.
Kogu minu Pilistveres töötamise aja oli seal meieriks ja hiljem peainseneriks Aleksander Vain. Või ja piimapulbri kvaliteet oli tema juhtimisel kogu aeg väga kõrge. Juustutootmine lõpetati, kui hakati valmistama lõssipulbrit. Mind viidi Võitööstuse Trusti käskkirja alusel üle Vastemõisa Võitööstusesse Pilistvere Võitööstuse pearaamatupidaja kohalt vanem-raamatupidajaks. Selleks oli vajalik ka minu nõusolek ja minu asemel asus Erna Lään. Võitööstuse direktoriks Linder, Vain jätkas aga peainsenerina, kuni võitööstuse likvideerimiseni. Linderi järglaseks sai Ilmar Härg, A. Vain jäi pensionile ja I. Härg jäi koorejaama juhatajaks."
Viljandi piimatöötlejate ja piimandusveteranide infolehest Mulgi Meier
Nr.57 Juuni 2003
väljavõtteid teinud
Ille Riisk
