Mehiste meeste spordist: J.Jaago mälestusvõistlused toimusid juba 36. korda

Jõukatsumine ehk maadlus on sama vana kui inimkond. Juba pisikestele poistele meeldib sülitsi, rinnutsi või pük­sivärvlist kinni võttes ja jalga taha pannes vastane selili panna.

Klassikaline (kreeka-rooma) maadlus sündis Pariisis ja levis 19. sajandil kiiresti üle Euroopa. Pariisis kasutati es­makordselt ka mõistet „maadluse maailmameister". 1898. aastal korraldati seal esimesed elukutseliste maadlejate MM-võistlused ja esimeseks maadluskuningaks sai prant­slane Paul Pons.

Kahekümnenda sajandi algul said Eestis kuulsaks maad­lejad G.Hackenschmidt, G.Lurich, A.Aberg ja J.Jaago. Neid tundis kogu maailm, sest nad said hakkama hiilga­vate võitudega rahvusvahelisel spordiareenil.

1913. aastal (100 aastat tagasi) tuli Luunja vallast pärit Jaan Jaago Peterburis esmakordselt maadluse maailma­meistriks.

1928. a MM-võistlused Münchenis olid väga rasked, sest tiitli võis omandada ainult see, kes suudab seljata­da kõik oma vastased. Jaago sai sellega hakkama ja võitis seitsmendat korda MM- tiitli. 1930. a krooniti Jaan Jaago tšempionide tšempioniks.

Esimese olümpiamedali tõi Eestile maadleja Martin Klein, kes 1912. aasta olümpiamängudel Stockholmis võitis poolfinaalis maadlusajaloo pikimas matšis (11 t 40 min) soomlase A.Asikaineni ja sai keskkaalus hõbemedali. Ta pidi täieliku kurnatuse tõttu finaalist loobuma.

Kuna Tartumaalt on pärit 7-kordne maadluse maailma­meister Jaan Jaago, siis otsustati nii kuulsa maadleja mä­lestuseks korraldada maadlusvõistlused noortele. Need suurepärased mälestusvõistlused pani 1978. a käima tol­lane Tartumaa spordijuht Endla Peets. Võistluse algata­misel oli talle suureks toeks Jaan Jaago poeg Rudolf Jaago oma perega.

Luunja kooli maadlustreeneri Aivar Seina eestvõttel avati 1989.a Luunjas maadlusbaas ja maakonna maadlustradit­sioonide edasiarendamiseks asutati maadlusklubi „Jaan".

1995. aastast on maadlusklubi president ja rahvusvaheli­se Jaan Jaago nimelise maadlusvõistluse organiseerimis­komisjoni esimees Heino Saar, kes on selles tänuväärses ametis tänaseni. Pole kerge väikese klubiga rahvusvaheli­si võistlusi korraldada.

Luunja kooli maadluspoistest on võrsunud ka tublisid maadlustreenereid: Rein Riitsaar Luunjas ja Janar Sõber Lihulas. Jaago mälestusvõistluste mattidelt on saanud ka­rastuse mitmed olümpiamängudel võistelnud maadlejad: V.Nikitin, H.Hallik, T.Proovel ja T.Thomberg.

Jaago mälestusvõistlusi on austanud oma osavõtuga ka paljud maadluskuulsused: K.Palusalu, J.Kotkas, A.Englas, A.Tähnas jt.

Enne tänavust Luunja võistlust esinesid telesaates "Te­revisioon" maadlusveteran August Englas (kahekordne maailmameister) ja Jaan Jaago (maadleja pojapoeg). Nad rääkisid maadluse kui spordiala rõõmudest ja muredest.

Tänavused J.Jaago mälestusvõistlused toimusid juba 36. korda ja osavõtjaid oli kokku 142. Väga tubli oli nende võistluste ettevalmistamisel ja läbiviimisel peakorraldaja Rein Lepik koos abikaasa Katrini ja poeg Jaanusega.

Tänavusel võistlusel olid Läti maadlejad füüsilise ette­valmistuse poolest parimad. Neil on säilinud veel spordi­koolide süsteem, mis on end rohkem õigustanud kui meie klubide süsteem.

Võistluse kultuurilise meelelahutuse eest hoolitses Luun­ja Kultuuri- ja Vabaajakeskus. Jaago mälestuskivi ees esitas andekas lauljatar Kaisa Lillepuu südamlikke lau­le kodu ja kodumaa teemal. Võistluse avamisel laulis ta puhkpillide saatel ka hümni. Maadluspoisid sattusid vai­mustusse kui maadlusmattidel esinesid tantsutüdrukud ja gladiaatorid.

Maadlusvõistlusel osales palju veterane, kes jäid võistlu­sega väga rahule ja jagasid korraldajatele asjalikke nõuan­deid. Meeldiv on see, et kõik senised Luunja valla juhid (Jaan Õunapuu, Aare Songe ja Aare Anderson) on noorte maadlusvõistlust igati toetanud ja ka ise neid võistlusi suure huviga jälginud.