„Meie Karula" eesmärgiks on kohaliku rahvuspargi elanikkonna ja ametkondade vahelise suhtluse parandamine. Plaanis on mitmeid erinevaid tegevusi, mis kõik kokku peaksid looma parema eelduse kogukonna huvide paremaks arvestamiseks looduskaitse korraldamisel.

Oktoobris kutsuti Ähijärve keskusesse kokku projekti „Meie Karula" ekspertgrupp. Selle nime alla koonduvasse seltskonda kuuluvad esindajad RMK-st, Keskkonnaametist, Karula ja Antsla vallavalitsustest, Karula Hoiu Ühingust ja kohalike talunike hulgast. Esimese kokkusaamise avatud vestlusring tõi välja mitmed probleemid, mis puudutasid nii ametkondade omavahelist koostööd, kui vajakajäämisi kohalike inimestega koostöö tegemise vallas. Mitmete reformide tagajärjel ollakse jõudnud olukorrani, kus puudub süsteemne tegevuskava iga konkreetse rahvuspargi kohta. Elanik tunneb end eri ametkondade vahel nõutuna, puudub selge ülevaade, mis teemal kelle poole pöörduda.

Neile ja kindlasti veel paljudele teistele küsimustele püüabki ekspertgrupp edaspidi vastuseid ja lahendusi leida. Mõistagi ei toimu see aga kinniste uste taga. Juba novembris käisid ekspertgrupi liikmed koostööreisil Vilsandi ja Soomaa rahvusparkidesse.

Kohtuti Vilsandi ja Soomaa rahvuspargi käekäigust huvitatud inimestega, põgusalt ka Matsalu rahvuspargi esindajatega. Kohtumistel räägiti, millised on erinevates rahvusparkides esiletekkivad probleemid ja milliseid võimalusi pakub rahvuspark sealsele ja lähiümbruskonna elanikele. Arutati mitmeid ühiseid muresid. Eesti rahvuspargid on väga unikaalsed ja paljud esilekerkinud probleemid on üsna erinevad. Koostööreisil sai taaskord kinnitust tõsiasi, et rahvusparkide hea käekäigu tagamisel mängivad tähtsat rolli rahvusparkide juurde erinevatest ametkondadest ja huvigruppidest moodustunud koostöökogud.

Teise olulise vundamendi ekspertgrupi tegemistele moodustab kohalik kogukond ja nii toimuski projektimeeskonna algatusel 2. detsembril Kaikamäel kogukonnakoosolek, teemaks „Kuidas Karula RP-s elu paremaks muuta?". Lisaks kohalikele inimestele tuli kokkusaamisele ka märkimisväärne esindus nii RMK kui Keskkonnaameti spetsialistide ridadest. Koosolekul moodustati mitmeid töögruppe, kes erinevatel teemadel probleeme kaardistasid. Võimalusel püüdsid eri töövaldkondade spetsialistid ka küsimustele vastuseid anda.

Ootuspäraselt kerkis enim küsimusi maahoolduse, ehitusvõimaluste, jahinduse ja metsakasutuse teemadel. Jahimehed tegid ettepaneku muuta paindlikumaks rahvuspargi aladel jahipidamise võimalusi, mida Keskkonnaameti jahinduse spetsialist ka arvestada lubas. Kirgi küttis kopra-teema, sellega haakuvalt magistraalkraavide hoolduse ja haldamise küsimus. Eraldi oli suhtlust ja infovahetust kaardistav töögrupp.

Murekohaks siin inimeste oskamatus leida oma muredele lahendust otsides tee õige ametkonna või ametnikuni. Palju on küsimusi, mis eksisteerivad eri ametkondade piirimail, järjest kaugenevad ametnikud ei tunne kohalikke olusid ja puudub tervikut nägev võtmefiguur.

Projekti kaasatud Eestimaa Looduse Fondi esindaja sõnul püüab ka ELF oma jõududega aidata kaasa rahvusparke puudutava dialoogi arengule ja on vahendavaks lüliks suhtluses nii Keskkonnaministeeriumi kui teiste juhtivate ametnikega. Koondades infot Eesti eri rahvusparkide probleemidest, on plaanis neile ühiselt tähelepanu juhtida meediakajastuste kaudu.

Lähenevale jõuluajale mõeldes meisterdasid Lüllemäe kooli algklasside lapsed hulga Karula-teemalisi jõulukaarte, mis saadetakse rahvusparkide käekäiguga tegelevatele ministritele ja ametnikele pealinnas.

Projekti „Meie Karula" meeskond soovib Karula kogukonnale kauneid ja lumiseid jõule!