06. mail, reede pärastlõunal 16.10 alustati reisi. Osalisteks osutusid: Meelis, Ilmar, Magnus; Risto T, Risto K, Arne; Pipi, Mare, Angela, Piret, Maire; Riina, Aire, Liili, Katre, Tiia, Eret, Kadi, Ive, tantsutrupi liikmena kaasas Siiri ja bussijuhiks Elev Luik.

Tartu poole teele olles avastas Eret üllatusena, et ei mindagi Karksi-Nuia. Sellegipoolest oli tal hea meel, sest Tartust Neste tanklast tuli peale võtta sõbrannast kooriliige Kadi. Kadi omakorda ootas tulemas sinist bussi, nii nagu Eret oli kirjeldanud, kuid koor oli samal ajal teel hoopis rohelis-oranži bussiga.

Kõigele vaatamata jõuti kenasti Roosna-Allikule. Kohale jõudis ka Angela, kes tuli Tallinnast liinibussiga. Ka temal tuli pisut pinget taluda, sest buss ei väljunud õigeaegselt.

Laval alustati siiski kõik koos mõned minutit peale kaheksat õhtul. Kava esitus, mis oli ligi 1h ja 10min pikk, läks hoogsalt. Hääled jäid lauljatele alles, aga poodiumi tagumistes ridades seisnud liikmete varbad olid tasakaalu hoidmisest pisut valusad. Vaatamata sellele jaksasid kõik õhtul tantsu lüüa ja juua-süüa.

Planeeritud peole lisandus pikendus- oma pidu! Lõõtspillimänguga astus üles Ilmar. Väga hilistel öötundidel olid saatekitarrid vahetustega käes nii Ilmaril, Meelisel, kui ka Magnusel, kuid suurt klappi ei tekkinud. Põhjusena toodi välja küll pillide häälte erinevusi, erinevat rütmitunnet, muusikalist maitset, aga eks eelnenud töönädal oli ka omad jäljed jätnud. Kella 4-5 ajal varahommikul tuli mehed maha magama suruda nii otseselt kui ka kaudselt. Meelis ja Ilmar süüdistasid küll koori presidenti selles, et ta ei suutnud viimaseid pidulisi ohjeldada ja ähvardasid ta ametist taandada, aga järgmisel päeval võeti süüdistus tagasi ja umbusaldust ei avaldatud.

Uue päeva toimetused algasid mõned tunnid peale rahutuste maha surumist kella üheksa ajal hommikul. Väike kohv ja suupisted ning ees ootas bussijuhi ootamatu teade- bussi rehvidest on õhk välja lastud! Appi kutsuti öösel sõbraks saanud Ats, kelle abil Roosna-Alliku Pakiautos õhk rehvidesse pumbati. Seejärel suunduti kiirelt Roosna-Alliku kalakasvatusse, kus peremees Tiit ja suitsutatud forellid juba tükk aega ootel olid. Tee peal leiti üles Pärnu jõe algus ning tehti noorendava allikaveega iluprotseduure. Kalakasvatuses toimus ekskursioon, mille käigus kiideti ka eelmise õhtu kontserti ja pandi kooriliikmete südameile, et nad Eesti Ema monumenti reklaamiks ja „Ema süda" repertuaari võtaks. Kõik soovijad said ka võimaluse ise kalu toita. Ettenähtud kalatoiduga ikka. Pärast ekskursiooni võeti kaasa küll hulk kalu, aga jäeti maha Tiit ja Roosna-Alliku rahvamaja juhataja Anneli. Tänutäheks jäi koori poolt rahvamaja trepile betoonist lillevaas koos kevadiste lilledega ja Tiidul tuli leppida kalade eest saadud eurodega ning Rõuge logoga kruusiga.

Ees ootas kodutee. Vaheldust pikale bussireisile tõid poe- ja piknikupeatused. Neist viimane sai olema märkimisväärne. Ei tea, kas poest ostetud õlu või värske suitsuforell või hoopis elukogemused olid need, mis panid nii mõnegi inimese käituma ootamatult. Bussijuhist pritsimeeste seltsi liikme algatusel tekitati lõke olmejäätmete likvideerimiseks ja Magnuse järel, kes oli kätte haaranud suure roika, koondusid julgemad mehed Mare poolt leitud rästikut jälitama. Ega teisedki osapooled patust priid pole, sest mõlemast tegevusest said ühel või teisel viisil osa kõik koori liikmed. Õnneks lõppes kõik hästi. Viimaks tõdesid lasteaia tööga seotud kooriliikmed, et koolieelikutega reisimine on siiski kergem ja turvalisem.

Tartus Lõunakeskuse juures buss korraks peatus ja lasi Angela koos kodinatega maha. Juhtus aga nii, et suures lehvitamise ja hüvastijätu hoos põrutas Anx pikiti vastu posti. Taas läks õnneks. Näod naerul jätkati oma teed.

Võrumaale jõuti õhtu eel ja kõik leidsid oma kodutee. Vaatamata kõigele lubati taas kohtuda esmaspäeval kooriproovis.