Meie ühist abi vajavate inimeste nimel peame veel pingutama

Aprilli alguses kogunes Nõmme muuseumis rühm puudega inimesi, puuete laste ja noorte vanemaid, et välja selgitada, millised võimalused ja vajadused on Nõmmel elavatel puuetega inimestel, ning mõtteid vahetada, kuidas seda valdkonda Nõmmel arendada. Teine kohtumine oli 23. mail.

Nõmmel elab ligi 1600 puudega inimest vanuses 18-65 ja 155 kuni 18-aastast erivajadusega last-noort. Puudega inimesed on marginaalne osa elanikkonnast, aga arvestades juurde nende inimeste pered, sugulased, spetsialistid, kes puudega inimestega tegelevad, puudutab see teema päris paljusid. Mõni aasta tagasi läbiviidud tänavaküsitlus näitas, et kümnest inimesest kuuel on isiklik lähedane kokkupuude (näiteks puudega klassikaaslane, naaber, sugulane jne) puude või kroonilise haigusega.

Millega Nõmmel elavad puudega inimesed tegelevad, kuidas saavad hakkama nende lähedased? Milline on hoolekande olukord Nõmmel? Puudega inimesi on ju erinevas vanuses ning lastele on olulised haridusasutused - lasteaiad, koolid. Tallinnas on nn erilasteaedade ja erikoolide võrgustik, lisaks on lasteaedades tasandusrühmad. Mõni laps on kaasatud ka kodulähedasse lasteaeda või kooli, aga puuduliku tugisüsteemita on kaasamine keeruline. Nõmmel asub üks väheseid liikumispuudega lastele hästi ligipääsetavaid põhikoole Tallinnas - Nõmme põhikool.

Millised võimalused on puudega noortel ja täiskasvanutel?

Igal hommikul vuravad invabussid Nõmmelt Lasnamäele, et viia Nõmmel elavaid puudega inimesi päevakeskusesse. Esimese ümarlaua üheks põhiliseks teemaks kujuneski puuetega inimeste päevakeskuse teenuse kättesaadavus.

Päevakeskuse teenus on puuetega noortele ja nende peredele hädavajalik. Koolikohustuse lõppemisega, reeglina 17-aastaseks saades, pole kohalikul omavalitsusel seadusega kohustust tagada noorele päevakeskuse kohta. Näiteks meie naabritel soomlastel on päevakeskuse teenuse kättesaadavus puudega inimese subjektiivne õigus, see tähendab, et riik või kohalik omavalitsus kindlustab puudega inimesele päevakeskuse teenuse. Mida tähendab ühele 17-aastasele noorele päevad läbi kodus istuda, võib vaid ette kujutada, peres on sunnitud keegi töölt koju jääma, et tegeleda järelevalve ja hooldamisega.

Nõmme puuetega noortel on praegu võimalus osaleda tugikeskuse Juks tegevustes, sinna ei sobi ja mahu kaugeltki kõik soovijad. Teine võimalus on Käo päevakeskuses Lasnamäel, kus saab teenust 43 erivajadusega inimest, järjekorras on praegu 29 noort, järge ootavad ka Laagna põhikooli, Käo põhikooli, Õismäe põhikooli, Tallinna internaatkooli lõpetajad. Kuhu need noored lähevad pärast kooli lõpetamist?

Hästi sõnastas ümarlaual osalenute mõtted erivajadusega lapse ema Ülle Lauton: «Meie mured on ühised - laste tulevik! Meie peres kasvab autistlik poisslaps, kes praegu käib veel koolis, tal on seal sõbrad ja huvitegevus. Ühel päeval aga lõpeb kool ja kaovad sõbrad. Mis saab edasi? Ta jääb koduseks ning ainukesteks kaaslasteks ja sõpradeks jäävad talle vaid ema ja isa, televiisor ja arvuti. Nii kurb... Erivajadusega noored vajavad kaaslasi ja eakohast, jõukohast tegevust, kuid hetkel on väljavaated neile kesised. Meie pere unistus oleks elukoha lähedal asuv päevakeskus, kus noor saaks päeval viibida ja tema vanemad rahulikult tööl käia, sest muidu peab üks vanematest tööst loobuma ja koduseks jääma. Kodulähedane päevakeskus oleks hädavalik nii noorele kui tema vanematele.»

Kolm aastat tagasi tegi Tallinna Puuetega Inimeste Koda ettepaneku rajada Nõmmel ja Mustamäel elavatele puuetega inimestele päevakeskus ja rehabilitatsioonivõimalus Nõmmele, Valdeku 13 asuvasse endisesse koolihoonesse, aga siis polnud maja veel Nõmme linnaosa valduses. Nüüd on alanud ümberehitustööd ning paari aasta pärast saab seal kodu MTÜ NIRK põlvkondade maja projekt, mis hakkaks pakkuma sotsiaal- ja haridusteenuste paketti ning huvitegevust linnaosa erinevas vanuses erivajadustega inimestele.