Meie väikesadamate võlu ja valu
Merele avatud Padise vallas ootavad oma võimalust erinevates arenguetappides olevad väikesadamad: kes ehitab, kes ootab paremaid aegu, kes teeb alles plaane.
Kuigi ehituslubasid on vallast taotlenud mitme väikesadama arendajad, on tegelikkuses kõige kaugemale jõudnud Ristna sadam, kus praegu on pooleli mahukad uuendustööd. Ristna sadama projektijuht Jaanika Voolaidi sõnul on käsil sadama rekonstrueerimise I etapp, kus PRIA toel tehtava investeeringu suuruseks on kokku ligemale pool miljonit eurot.
Ristna ehitab
„Teeme korda sadama peamaja, kuhu tuleb restoran koos majutusvõimaluse ja saunakompleksiga ehk siis sadam saab elementaarsed olmetingimused, mis seni puudusid,“ selgitab Voolaid. „Samuti teeme korda kai, kuhu tuleb uus tuulemüür ning lainemurdja. Parandame ka slippi, kust varasemalt ei saanud madala veetaseme korral paate kaldale tuua.“
Ristna sadama uuendustööde puhul on kokku tegemist nelja erineva PRIA projektiga, mille tähtajaks on järgmise aasta 30. juuni. Tema sõnul on olemas raha ka suurema paadikuuri ehitamiseks.
Ristna sadama omanik, kalapüügi ja turustamisega tegelev OÜ Larsen FP loodab saada järgnevatel aastatel eurotoetust ka sadama II etapi ehitustöödele, et ehitada sadama peamajale juurde teine korrus ja süvendada sadama akvatooriumi.
Voolaid lausub, et Ristna on hetkel väikesadam, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Samas võetakse siin võõraid jahte vastu küll. „Tahame turismiteenuse siia tuua, sest igal aastal jääb kalureid vähemaks,“ tõdeb ta.
Kurkse vaikelu
Seni ainus passistatud sadam Padise valla territooriumil on Kurkse. Sadama omanike ringi kuuluv Aleksandr Gavriljuk kõlab küsimusele sadama tulevikuplaanide kohta vastates pessimistlikult: „Me ei tee midagi raha pole!“ Tema sõnul kirjutasid Kurkse sadama haldajad kunagi projekti PRIAst toetuse saamiseks, kuid seda ei rahuldatud. „Rohkem projekte kirjutanud pole, ei oska seda teha,“ sõnab ta.
Seega on sadamas siiani toimetatud ainult omanike rahakoti ja sadamateenustelt saadud mõningase tulu toel. Sellega pole võimalik ehitada teist muuli ega korraliku pesemisvõimalusega kämpingut sadama külastajatele.
Samas möönab Gavriljuk, et tänavu on sadamat külastanud arvukalt välisturiste, samuti on palju Kurkse sadama kaudu liigutud uudistama Pakri saari. Kurkse on ka kodusadamaks kümnekonnale kutselisele kalurile.
Alliklepa on paberil Kurkse ja Ristna kõrval omab seniste plaanide põhjal väljavaateid kujuneda siinses piirkonnas arvestatavaks sadamaks ka Alliklepa sadam, mille väljaehitamine peaks toimuma tulevikus. Alliklepas on hetkeseisuga kehtestatud detailplaneering maismaal paikneva sadama-ala kohta, merealad ootavad planeerimist-projekteerimist.
Valla ehitusnõunik Veljo Männiste ütleb, et valla väikesadamate arenguplaanidest on märku andnud mitu väljastatud ehitusluba ja kehtestatud planeeringut – iseasi, kui kaugele on praeguseks jõutud oma plaanide elluviimisel ja sadamarajatiste püstitamisel. Suurematel praegustel ja tulevastel sadamakohtadel– Ristnal, Kurkses, Alliklepal – on tema sõnul potentsiaal vastu võtta 20-30 külalisalust. Samas on elanike initsiatiivil rajatud lautrikohad ka Keibul ja Vintses, mis on mõeldud eelkõige kohalike tarbeks.
Sadamaid pigem vähe
Ehitusnõuniku hinnangul seda ohtu pole, et sadamaid Padise rannapiirkonda lähestikku liiga tihedalt saab. „Soome analoogi vaadates oleme sadamakohtade poolest üsna nõrgalt varustatud. Kui arvestada seda, milline potentsiaal on kogu rannikul sealsete elanike ja suvitajate näol ning eeldades elatustaseme jätkuvat paranemist, siis kindlasti kasvab nõudlus kohtade järgi, kus saaks paati vette lasta,“ märgib ta.
Männiste lisab, et ka riik on toetamas väikesadamate arengut. Minister Anne Sullingu hiljuti allkirjastatud määruse kohaselt eraldatakse väikesadamate võrgustiku arendamiseks kaks miljonit eurot.
Raha tuleb Euroopa Liidu Regionaalarengufondist ning seda hakkab jagama EAS. Eesmärk on kahekordistada Eesti rannikul tegutsevate väikesadamate arvu ja tõsta see praeguselt 25-lt 50-ni.
