Meie vallas on kaks UNESCO maailmakultuuripärandisse kuuluvat objekti
Struve meridiaanikaar on triangulatsiooniahel, mis kulgeb mööda meridiaani 26° E Hammerfestist Põhja-Jäämerel kuni Izmailini Musta mere ääres ja läbib kokku 10 riiki. Triangulatsiooniahel koosnes algselt 265 punktist. UNESCO kultuuripärandi nimekirja lisati kõik Struve meridiaanikaare säilinud punktid, kokku 34: Norrast 4, Soomest 6, Venemaalt 2, Eestist 3, Leedust 3, Valgevenest 5, Moldaaviast 1 ja Ukrainast 4 punkti. Eestist kanti Struve meridiaanikaare punktide nimekirja Tartu Tähetorn ja Simuna- Võivere baasjoone otspunktid. Eesti alal mõõtis F. G. W Struve kokku 22 meridiaanikaare punkti. Tänaseni on neist säilinud kolm:
1.Tartu Tähetorn. Observatooriumihoone ehitati aastatel 1808-1810 Toomemäele keskaegse piiskopilinnuse varemetele ja on säilinud esialgsel kujul.
2.Simuna (Katko). Baasjoone SO otspunkt on tähistatud graniitsambaga, millel on aastaarv 1849. Meridiaanikaare baasi mõõtmise tähis võeti 1997. aastal kultuurimälestiste riiklikku registrisse.
3.Võivere. Baasjoone NW otspunkt on looduses veel tähistamata, tsenter (graniitkivi sissepuuritud tsentriauguga) asub Võivere küla Tuuleveski talu õues umbes 20 cm sügavusel mulla all. Struve Eestis mõõdetud 22 punkti hulka kuulusid siit ümbruskonnast veel Raeküla, Ebavere, Koeru, Tammiku ja Salla.
Seega asuvad Eestis säilinud kolmest punktist kaks meie vallas. Ühest küljest võime tunda siirast rõõmu selle üle, et siinkandis on UNESCO kultuuripärandisse kuuluvad objektid, teisest küljest toob see meile kohustuse need korras hoida ning teadvustada nende olemasolu _ - eeskätt meile endile, aga kindlasti ka mujalt tulijaile.
2007. aasta oktoobris toimus Avanduse mõisa saalis suurepärane konverents “Avanduselt UNESCO maailmakultuuripärandisse”, millega tähistati 180 aasta möödumist F. G. W. Struve geodeetilise kaare Simuna-Võivere baasjoone mõõdistamisest.
Kohe pärast konverentsi lõppu moodustati Simuna ja Võivere otspunktide tähistamisega tegelev töörühm, kuhu lisaks kohalikele entusiastidele kuuluvad maa-ameti ja vallavalitsuse esindajad.
Töörühm võttis oma mureks Võivere otspunkti tähise püstitamise ja asjakohaste infotahvlite paigaldamise mõlema otspunkti juurde. Töörühm on mitmel korral koos käinud ja pidanud aru vajalike tegevuste üle. On kaasatud muinsuskaitse esindajad, Tartu Ülikooli ajaloomuuseum ja vallavalitsuse spetsialistid ning otsitud rahastamisvõimalusi. Plaanitud tegevustest on tänaseks jõutud juba päris mitmed ära teha.
Töörühma liige Reet Mägi TÜ ajaloomuuseumist ja kunstnik Margot Sakson pakkusid Võivere otspunkti tähistamiseks välja kavandivariandid. Nende järgi koostas arhitektuuribüroo Vana Tallinn arhitekt Elo Sova projekti, kus pakuti kolm lahendust: kas püstitada klaasist püramiidjas otspunkti kate, klaasist lame otspunkti kate või jätta otspunkti tähis avatult, konserveeritult, ilma katteta. Töögrupi liikmed pooldasid ühiselt püramiidjat katet, mis tundub meie ilmastikuoludes kõige praktilisemana. Muinsuskaitseameti esindajad olid Elo Sova koostatud projektiga päri ja kooskõlastasid selle.
Tänavu esitas vallavalitsus PRIA Leader-programmile projekti “F.G.W. Struve teostatud meridiaankaare mõõtmise Simuna-Võivere baasjoone Võivere otspunkti ehitamine”. Projekt on saanud rahastamiseks positiivse otsuse. Ehitajaks on valitud OÜ OTO Ehitus. Ehitustöödega alustatakse 2011. a kevadel.
4. septembril toimus Võivere otspunkti juures Eesti Geodeetide Ühingu ja töörühma ühine tööpäevak tähise paigaldamiseks vajalike eeltööde tegemiseks. Kokku osales töödel 23 inimest, s.h töörühma liikmed Karin Kollo (maa-ametist), Mart Pruul, Reet Maadla, Jüri Aavik, Ilve Tobreluts ning pererahvas Kalev Viiksaar ja Liivika Harjo. Tööpäevak õnnestus igati, kõik plaanitud eeltööd (prussivirna ümberkantimine ja sireliheki väljajuurimine) tähise ehitamiseks said edukalt tehtud. Madis Maadla oli abis spetsiaalse masinaga, mis hõlbustas tublisti heki väljajuurimist. Kevadel kui maapind on sulanud võib ehitustöödega kohe alustada.
Kunstnik Margot Sakson koostas kavandi ka Simuna ja Võivere otspuntide tähiste juurde plaanitavate selgitava tekstiga metallplaatide jaoks. Aluseks võeti Tartu Tähetorni plaat. Vallavalitsusel on muinsuskaitseametiga kokkulepe plaatide rahastamiseks. Simuna Katkutulba jaoks on plaat praegu valmistamisel ja paigaldatakse veel tänavu sügisel. Võivere otspunkti juurde paigaldatakse see aga pärast otspunkti tähise valmimist.
Töörühma liikme Karin Kollo eestvedamisel valmistati 2008. a suvel Simuna otspunkti juurde suur infotahvel (formaat A1, metallist). Kujunduse ja teostuse eest muretses ja selle eest maksis maa-amet, tahvli valmistas ja paigaldas OÜ Brand Factory Estonia. Pärast Võivere otspunkti tähise valmimist muretseb maa-amet samasuguse infotahvli paigaldamise eest ka Võiverre.
Pererahvas Kalev Viiksaar ja Liivika Harjo, kelle maa-alal Võivere otspunkt asub, plaanib selle kõrval oleva tuuleveski renoveerimist, kuhu edaspidi saaks võimalikult palju Struve teemalist materjali ning huvireisijaile olulist infot koguda.
Geodeetide ühingult tuli ettepanek kujundada mõne igal aastal toimuva ja mõlemaid otspunkte hõlmava ürituse traditsioon, kuhu kaasataks ka laiemat üldsust. See annaks põhjust Struve teemat igal aastal n-ö pildil hoida ja siinkandis asuvatest UNESCO kultuuripärandisse kuuluvatest objektidest sagedamini juttu teha. Kui kellelgi tekib mõni hea sellekohane idee, andke töörühma liikmetele kindlasti teada!
