Praegu on seltsil kümmekond liiget. Esimene ning ilmselt suurim eesmärk on leida koht, kus koos käia ja tegutseda. Tänaseks päris oma kodu veel ei ole.

Tänavune suurim ettevõtmine on ühepuu laevade ehk ruhede ning haabjate ehitamine. Tööga tehti algust augustis.

Ruhe valmis Tilgus

“Tilgu sadamas raiuti valmis ruhe. Teine on praegu veel pooleli. Taoliste paatidega sõideti juba 4000 aastat tagasi, põhiliselt Eesti siseveekogudel ning püüti kala,” teab Kalev Konsa. Lõuna- Eesti jõgedel olid ruhed kasutusel veel 1970. aastateni. 

Harku laevahuvilised käisid ruhede tegemist õppimas Pärnumaal. Seal elab mees, kes õppis paaditegu Siberisse küüditatuna handide käest. Eraldi telliti ka kõverad paadiõõnestamise kirved. Tavalise puulõhkumiskirvega pole ruhe valmistamisel midagi teha. Tilgu sadamas juhendas ehitust Andres Koidu. 

Alustati ka haabjate ehitamist. Viimane on Konsa kinnitusel juba veidike uuem mudel ning haabjatega sõideti 1000 aastat tagasi. “Haabjas raiutakse samuti ühest haavapuust välja. Pärast painutatakse tule ja veega pardad laiali. Praegu on haabjad veel pooleli, kuid tahaks ikka sügisel valmis saada,” seletab mees. Siis saab haabjad talveks kuivama jätta. Kevadel tõrvatakse paadid väljastpoolt. 

Haavapalk Mulgimaalt 

Valdavalt tehakse paate haavapuust, harvemini pärnapuust. Et Harku vallas sobivaid haavapuid ei leidunud, siis tuli appi RMK. Metsamehed tõid laevahuvistele Viljandimaalt kuus head haavapalki.

Mida plaanivad mere- ja laevahuvilised veel ette võtta? “Tahame aidata kaasa Tilgu sadama arendamisele. See on hea asukohaga sadam Ilmandu all,” ütleb Kalev Konsa. Esimese vabariigi ajal oli Tilgu suur ja tähtis sadam. Sealtkaudu on parim ja lähim ühendus Naissaarega. “Tahame lõppeesmärgina, et Tilgu oleks süvendatud ning korralike kaidega hea sadam,” teeb Konsa plaane. Samuti on seltsil soov taastada mõni vana purjekas.