1934. aastal algasid valitsuse suvilate ehitustööd ja järgmiseks suveks olid neli esimest valmis. Täna elab Meremõisa elurajoonis aastaringselt umbes 15 perekonda, suviti tõuseb see number 25 pereni, millele lisanduvad nädalalõppudel oma suvilaid külastavad pered - kokku on krunte 70.

Meremõisa elurajoonis on hästi toimiv MTÜ, mille korraldada on territooriumi valve, koristus-heakord ja muud haldusküsimused.

Ühiste jõupingutuste tulemusel on territooriumisisesed teed asfalteeritud ja valgustatud, MTÜ-l on oma kanalisatsioon ja veevärk.

 „Hea on tõdeda, et üha rohkem inimesi avastavad Meremõisa küla kui kauni mereäärse elurajooni, rajades siia oma kodud ja suvilad. Asume ju Tallinnast vaid 30-minutilise ja Keilast 10-minutilise autosõidu kaugusel ning samuti on siit hea ligipääs suurtele maanteedele.

Samas piirkond ise on oma looduse poolest täiesti haruldane ja võib kindlalt väita, et teist sellist Harjumaal ei leidu", sõnab MTÜ Meremõisa nõukogu liige Hendo Priimägi, kes ka ise aastaringselt Meremõisas elab.

Et „paremad supelusvõimalused" oleks hästi hoitud ka tänapäeval, siis on viimastel aastatel saanud Meremõisa elurajooni elanikel traditsiooniks koguneda ühel ilusal maikuu päeval ühiselt randa ja koristada sinna sügisel-talvel kogunenud oksad, vetikad ja muu prügi.

Puitmaterjal kogutakse suurde hunnikusse, mille talgulised saavad sobiva ilma korral kas jaanipäeval või muinastulede ööl süüdata ja ühiselt nautida tehtud töö vilju.

MTÜ Meremõisa nõukogu esimehe ja püsielaniku Lembit Rannala sõnul on piirkond kujunenud väga hinnatud elurajooniks just kauni looduse poolest, kuna on olemas kõrge männimets, reljeefne maastik, liivarand ja jõgi, kus asub ka sadam.