Mida teha jäätmetega?
Pahatihti leitakse, et lihtsaim viis kogunenud risust ja rämpsust lahtisaamiseks on kõik vähegi põlev materjal lõkkesse visata. Jäätmete põletamise komme kaob visalt, ehkki sellise tegevusega kaasnevad suured riskid. Igal aastal tuleb ette juhtmeid, kus jäätmete põletamiseks tehtud lõke väljub kontrolli alt ning kahjutule kustutamiseks on vaja päästjate abi.
Lõkkest võib väga kergesti süttida lõkkeaseme ümber olev kulu ning tuli võib edasi kanduda metsa, tekitades väga suure keskkonnakahju. Lisaks puudele hävitab tuli ka kõik elusolendid - putukad, kahepaiksed, linnud ja pisiimetajad.
Mida ja kuidas põletada
Keskkonnanõudeid silmas pidades tohib lõkkes põletada vaid oksi ja immutamata puitu. Tehismaterjali põletamine on keelatud, sest selle tagajärjel tekivad ohtlikud saasteained, mis langevad lõpuks maapinnale ja imbuvad sademetega põhjavette. Nii võivad need sattuda inimorganismi ja kahjustada inimeste tervist. Samamoodi ohtlik on lõkke ääres mürgiste gaaside sissehingamine.
Puidu ja okste põletamisel tuleb muidugi kõiki ohtusnõudeid silmas pidada. Samuti tuleb järgida vallas kehtivaid heakorraeeskirju ning veenduda, kas selline tegevus on lubatud või mitte.
Lõket võib teha tuulevaikse ilmaga, lõkkease ja selle ümbrus peavad olema puhastatud kergesti süttivatest materjalidest. Kindlasti tuleb arvestada ka lõkke kaugust hoonetest ja metsast.
Meie endi tervise ja looduskeskkonna hoidmiseks tuleb ohtlikud jäätmed ja probleemtooted eraldi kokku koguda. Kõik, mida on võimalik taaskasutada või taaskäidelda, tuleks eraldi sorteerida ja viia vastavasse kogumispunkti.
Ohtlikud jäätmed nagu värvid, lakid, vanad akud, patareid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Korraldatakse ka ohtlike jäätmete kogumisringe. Selle kohta saab infot kohalikust omavalitsusest.
Remondi või ümberehituse käigus tekkivaid ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavale jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmeid ei tohiks anda nn haltuura korras vedajatele, sest selliste vedajate käest võivad jäätmed sattuda mitte prügilasse, vaid kusagile kraavipervele või metsa alla.
Rehvid ja vanad elektroonikaseadmed tuleb viia kogumispunktidesse või tagastada need müügipunkti ning selle eest tasuda ei tule. Metallijäätmed lähevad metallikokkuostu.
Muude (suuremõõtmeliste) jäätmete äravedamise või kogumise võimaluste kohta võib küsida kohalikust omavalitsusest.
Paberit ja pappi saab ahjuküttega elamus kasutada tule tegemiseks. Samas ei ole soovitatav ahjus või pliidi all paberit või pappi suures koguses põletada, sest see tahmab lõõre ja tekitab pigi. Papp ja vanapaber tuleks viia selleks ettenähtud konteinerisse. Nende ümbertöötlemisega saab väga olulisel määral loodusressursse kokku hoida.
Võimalik kompostida
Oksad, lehed ja aiast kogutud taimejäänused ja kuluhein on väärtuslik materjal komposti tootmiseks. Kompostida võib kompostihunnikus või kompostimiskastis. Kompostimine tuleb kõne alla nii erakui ka kortermajade puhul, ehkki tihe- ja hajaasustusaladel on selleks erinevad nõudmised. Linnas on lahtised kompostihunnikud ebasoovitavad või isegi keelatud.
Kompostimine eeldab mõningaid eelteadmisi, kuid kellel tõsine soov, leiab kindlasti internetist või kirjalikest allikatest vajalikud juhtnöörid.
Korteriühistu puhul on võimalik sortimine ja sorditud jäätmete äravedu jäätmekäitlusfirma poolt, kes võtab sorditud jäätmete eest väiksemat tasu. Teine võimalus on soetada ühe või mitme maja peale komposter või mitu ja vajalikud lisatarvikud.
Komposter võtab vähe ruumi, on kiire ja vajab vähe aega. Täpsemat infot biojäätmete käitlemise võimaluste kohta võib küsida kohalikust omavalitsusest.
