Mida toob kinnisvarasektorile euro kasutusele võtmine ja 2011. aasta
Tegurid, mis mõjutavad lähituleviku kinnisvaraturgu
Nii Eesti Pangaliit, kui ka kõik kommertspangad on öelnud välja, et 2010. aastal on pankades läbi aegade suurimad hoiused. Samas on pankade hoiuste intressid madalad, mis ajendab säästudele alternatiivseid kasvukohti leidma. Kuid eestlane ei ole ka aktiivne aktsiatesse investeerija või riskiinvestor, alternatiivi otsitakse palju just kinnisvaraturult. Kinnisvaraturule investeerimist soosivad ka tänased veel soodsad kinnisvarahinnad.
Lisaks on kommertspangad asunud laenukraane vaikselt lahti keerama, et ka koduostust huvitatutel oleks võimalus oma unistused ellu viia. Erinevalt näiteks sakslastest meeldib eestimaalastele üüritavast eluasemest rohkem ikka oma kodu, seetõttu ollakse sageli nõus võtma ka pikaajalisi kohustusi pankade ees. Miks kinnisvara?
Arvestades eelnevat olen veendunud, et päris tuntav osa hoiustest investeeritakse kinnisvarasse veel 2010. aastal. Turul on alates kevadest näha ja tunda inimeste soovi, leida omale kodu või sobilik investeering veel enne eurole üleminekut. See on ka tervitatav, kuna täna tulekski ära kasutada kinnisvaraturu madalseis. On ju vana tõde, et osta madalseisu ajal ja müü kõrgperioodil.
Täna on ka mitmete arvamusliidrite arvates selge, et enam kukkuda ei ole kuhugi. Majanduslanguse põhjas olemist kinnitas ka ühes kevadises telesaates endine Swedbanki juht ja tänane Venemaal baseeruv pankur hr Neivelt. Samuti on paljud kinnisvarasektoris tegutsevatest analüütikutest ja ettevõtjatest arvamusel, et kinnisvaraturu põhi on käes.
Täna on kinnisvaratehingute arv kerkimas ning kinnisvarabürood näitavad käibekasvu, mis annab ka kinnitust juba aktiviseerunud ostuperioodist, kuid mis ilmselt kogub veelgi tuure. Aktiivsem tegevus kinnisvaraturul sai alguse juba käesoleva aasta aprillis-märtsis.
Kodumaine kinnisvara on enamusele üheks väheseks kindlaks kohaks, kuhu investeerida, kuna see on käega katsutav, seda saab kasutada nii üüripinnana kui ka eluasemena või anda lastele kasutusse. Mis kõige olulisem - see on füüsiliselt olemas, erinevalt aktsiatest, mis on tavainimese jaoks pigem virtuaalsed ja mille väärtus muutub ajas kiiremini.
Mida osta?
Kui enda soovid on teada, tasub pidada nõu ka oma ala spetsialistidega, sest nemad oskavad hinnata hinna ja kvaliteedi suhet ning leiavad võimalustele ja soovidele vastava kinnisvara. Oma ala spetsialistideks on eeskätt kinnisvarabürood oma meeskondadega, kuid kindlasti tuleks valida suurem, kogenum ja usaldusväärne kinnisvaraettevõte. Meil on olnud mitmeid juhtumeid nö väikeste büroodega, kus maakler „räägib“ kliendi ära ja tema allkiri lepingule libiseb enne sellega põhjalikumalt tutvumist. Viimane juhtum pärineb Järvamaalt, kui kliendil tuli lepingu katkestamisel maksta 50 kuni 100 protsenti maaklertasust, kusjuures klient soovis lepingu lõpetada, sest kahe aasta jooksul ei suudetud tema vara müüa. Neid kliente, kes oma suure murega on meie poole pöördunud abi saamiseks, tuleb päris palju ette, sest ka pool maaklertasust on suur summa mida tasuda. Samuti võib nende büroode „hea nõuanne“ hiljem väga kulukaks osutuda. Suured ja tuntud bürood ei saa maine kahjustumise tõttu endale mittekvaliteetset teenust lubada.
Kuna inimeste võimalused, vajadused ja ideed raha paigutamisel kinnisvarasse on erinevad, ei ole ka ühte nõuannet küsimusele „mida osta“. Inimese soovi ja võimalusi tuleb vaadelda alati personaalselt ning praktikale tuginedes saab öelda, et nii saavutatakse ka parim tulemus.
Mis saab 2011. aastal?
Uuel aastal inimesed kohanevad uue valuuta ja uute numbritega ning arvutavad vanast harjumusest kõik summad veel kroonidesse ringi, et saada aimu, kas hind on ikka õige. Aasta algus võib olla vaiksem nagu tavaliselt aasta algused. Lisaks sesoonsuse faktorile kinnisvaraturul harjuvad 2011. aasta esimesel kuul inimesed ka uute hinnanumbritega. Kui rublast sai kroon tõmbuti esialgu ostude tegemisega tagasi, et saada aimu, kui suured on ühe kuu kulutused. Tekib olukord, kus tuleb harjuda numbrilises mõttes väiksemate palkadega ja üleüldse väiksemate numbritega, taaskord tõusevad hinda sendid, mille väärtus on tänastest sentidest aga oluliselt suurem.
Samas väikerahvale omaselt toimuvad meil muutused ja kohanemised kiirelt.
Ärikinnisvara sektoris ilmselt ei määra eurole üleminek midagi, kuna ärimaailmas sõlmitakse lepinguid ja tehakse tehinguid juba pikemat aega eurole toetudes.
Üldist hinnatõusu seoses nõudluse kasvuga me ka kinnisvarasektorisse ei prognoosi, küll aga on näha kerget hinnatõusu väärtuslikumate maatükkide, korterite ja ka majade ning suvilate osas. Eurole üleminek iseenesest aga hindasid ei tõsta, vähemalt Arco Vara ei kergita valuutade muutmisel hindasid, selleks oleme andnud lubaduse ja ühinenud vastava leppega.
