Midagi hella, õrna, püha ja võrreldamatut on igas kultuuris

Kultuuril kui mõistel on mitmeid definitsioone. Üks nendest võib olla, et kultuur on põlvest põlve mittegeneetiliselt pärandatav väärtushinnangute süsteem mis avaldub kommetes, tavades, uskumustes, aga ka materiaalsete väärtuste kogum, mida peetakse oluliseks ja hinnaliseks ning teadmine sellest kuidas ühiskond toimib, koos seda teadmist kehastavate asjadega.

Kultuur on omanud hindamatut tähtsust läbi ajaloo, see on nagu tahtmatu teadus, mis lihtsalt kujuneb. Raske on spekuleerida ja fantaseerida, mis saab homme, järgmine aasta või kahekümne aasta pärast.

Veerandsada aastat elanud inimese jaoks võib elu tunduda igavene, ometi on piiratud meie päevad kiiresti mööduvate aastatega. Saab vaid loota, et täituvad eesmärgid ja omandatud haridus psühholoogia ja sotsiaaltöö vallas aitab edendada ja säilitada ühiskonna jaoks aktsepteeritava üle keskmise kultuurilist innovatsiooni ja pärandit.

Eelnev elutee on mind pannud müügimehe, logistiku, sotsiaalpedagoogi ja sotsiaaltöötaja rolli. Iga kogemus annab meile juurde killukese, avardab silmaringi ja kergendab leida ühist keelt igaühega.

Seisakule ma ei mõtle, vaid pigem unistan armastavast ja ühtehoidvast rahvast, kelle üle tunda uhkust ja kellele jagub mul nii mõnigi kaasaja normidega kooskõlastatud tarkusetera jagada, sest nii hea on anda soovimata midagi vastu.

Ma ei mõtle olla altruist, vaid toeks ja abiks. Ehitan idee, südame idee, kus ei ole tegemata teostust, mida tagantjärele kurvalt vaadata ja kahetseda, et miks jäi see väike lisasamm astumata. Unistan rõõmust näha Värska Kultuurikeskust, mis oma definitsiooni järgi on õigel teel ja sirgel sammul aina suurema edu suunas. Loodan, et minu tööd ja soove mõistetakse ning minu sõna ja nõu võetakse tõsiselt. Tähtis on teadvustada oma võimeid ja neid mitte unustada, neid teritada ja õigel ajal õiges kohas rakendada. Mõni kultuur vananeb noorelt, mõni kultuur on noorena vana, mõni kultuur jääb vananagi nooreks. Loodame, et seto kultuur jääb jätkusuutlikuks ja edukaks. Tähtis on see, et me ei vaata üksteist, vaid vaatame ühele poole ja tunneme ühtset rõõmu oma saavutuste üle, mis on meie kultuuri pärand ja vara - Peko, leelo, soe taluelu jne.

Tunneme ennast turvaliselt ja kindlalt. Tähtis on, et arendame endi kultuuri isegi siis, kui tähelepanu on mujale suunatud. Hoolima peame koos teineteise südameist, hingest, ihust, kodust, uskumustest ja järelkasvust. Soe tunne ja uhkuslik meel on need valdavad emotsioonid, mis võiksid hinges võidutseda.

Üle peab olema läinud soov jahtida hetkelist lõbu, et ei kaoks nälg igavese rõõmu järele. Tahaks tunda end võitjana ja teada, et olen oma tööd teinud nii, et viimasel päeval ei taha teha midagi erilist.