Kass otsustas Draakonile sõpru tutvustama hakata. Lava ette moodustus sõprade ring kaheteistkümne looma-aasta loomadest. Midrimaa lasteaia üheks selle õppeaasta põhiväärtuseks ongi sõbralikkus, üheskoos märgatakse ja toetatakse üksteist, ollakse heatahtlikud, avatud ja hoolivad.

Ühiselt otsustati hakata laulma, mängima ja lustima. Tiiger Mai abiga esitasid Tõrude ja Linnupoegade rühma kostümeeritud loomad vahva hobuse laulu, mida ilmestas kõlapulkade rütm. Mesilastel oli ette valmistatud humoorikas ahvide laul ning Hiirekestel toredate liigutustega laul „Jänesel on pikad kõrvad." Pärast lauluviiside kuulamist said kuked rammu katsuda kukepoksis, hobused slaalomit kapata kepphobuste seljas ning kõige pisemad loomakesed käbikesi korvidesse korjata.

Varsti kutsusid Tiiger ja Draakon kõiki loomi ühisesse suurde ringi „Loomade aastaringi tantsu" tantsima, kus iga erineva aasta loom endale sobivat liigutust ette näitas. Eriti palju elevust ja kilkeid tekitas tants vikerkaarevärvides langevarju abil.

Peale lustimist küsis Kass Draakonilt, kas too ikka tuld oskab pursata. Esialgu oli ta päris mures, kuid lubas siiski proovida. Küll Draakon puhus ja köhis, kuid esimese korra ajal tulid välja hoopis draakonikommid. Kass palus veelkord üritada ning seekord vapral Draakonil õnnestuski - saal täitus üsna pea pisikese tulevärgiga.

Kass palus hetkeks tähelepanu ning soovis valitsemiskepi pidulikult üle anda Draakonile, kes kuulutas kohe musta vesidraakoni aasta avatuks. Draakoni- aasta pidavat üllatustest ning sündmustest kirev tulema ning ta sooviski kõikidele oma sõpradele üllatusterohket uut aastat. Enne saalist lahkumist said veel kõik sõbrad suu magusaks teha ning üheskoos Draakoniga pildistada.