Mihklilaada lette aitasid täita lapsevanemad puu- ja köögiviljadega. Korvid olid lookas õuntest, porgandid võistlesid kõveruse ja jämeduse kategooriates. Kapsapäid müüdi nii pea kui lehe kaupa (idee ja teostus Karu-Sellide noore müüjanna poolt). Ploomid pistsid lapsed kohe põske, ka pirnid ja õunad ei jäänud kauaks lettidele. Säravpunased paprikad köitsid nii suurte kui ka väikeste tähelepanu. Veel leidus lettidel vitamiinipomme jõhvikaid, kimpu köidetud rabarbareid, keetmata kartuleid, pikki ja lühikesi kurke ja lettide ümber tegutsemas palju innukaid lapsi.

Nõlvaku Lasteaia Mihklilaada avas muusikaõpetaja Katrin lauludega, mille käigus sai pidulikult heisatud Saue valla lipp. Laadamelu saatis laadamuusika, intervjuusid laadalistega viis läbi liikumisõpetaja Meelis. Lettide taga kaupmeesteks olid koolieelikute rühma Karu-Sellid lapsed. Rühma õpetajad ja õpetaja-abid aitasid ostlejaid nõu ja jõuga. Naerulinnud varustasid rahapuuduse vältimiseks oma leti ka suurte kastanimunade ja tammetõrude kastidega.

Kogu ostetud kraam koguti kokku õpetajate ja õpetaja-abide hiigelkorvidesse, et hiljem rühmas sellest valmistada smuuti/salat/suupiste/ pirukas. Pisemad kujundasid riivitud, hakitud köögiviljadest salatinäo: põskedeks banaaniviilud, punahuuleks paprika. Suuremad ja kangemad said hakkama smuutide miksimise ja salati hakkimisega.

Kogutud varandus rändas rühma õppetegevuse hüvanguks: loendamiseks, rühmitamiseks, meisterdamiseks ja paljuks muuks.

Laadapäeva traditsioon ulatub juba väga vanasse aega. Mihklipäeval käidi laadal ja kaeti laud rikkalikult. Usuti, et kui Mihklipäeva mitte pidada, viib see õnne majast välja. Oma õnne majas hoidmiseks kasvab Nõlvaku Lasteaia hoovil õnnepihlakas.

Kindlasti leiavad tema toel peale Mihklilaada tee majja ka teised vahvad traditsioonid.

Tuleva aasta Mihklipäevaks loodame saaki saada ka oma lasteaia õunapuult.