11.01.2016, 10:49
Miks elasid Ruhnu saare sead vanasti uhketes omaette majades?
Arvatavasti ei olnud olemasolevates lautades piisavalt ruumi. Samuti võis oluline olla tõsiasi, et sigu peeti alalises alatoitluses, mistõttu ei juletud neid teiste koduloomade-lindudega kokku panna. Ühtlasi, nagu allpool selgub, hoiti sigu vabapidamisel ja süüa pidid nood endale enamasti ise otsima.
FOTO:
Ruhnu seamajad olid sigade kohta ühed uhked ehitised, kahe või kolme uksega, ning sinna pidi ka inimene sisse mahtuma. Ferdinand Leinbock – etnograaf ja hilisem Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor, pärast nimevahetust Ferdinand Linnus – kirjutab oma 1924. aasta reisiaruandes Ruhnu kohta (käsikiri Saaremaa muuseumis): Sealaudad on omaette ehitused, jämedatest palkidest, kaheks osakonnaks jagatud, kummalgi oma uks.
ERM-is on tallel Ruhnu saare Bergsi talu seamaja joonised, üles joonistatud kunstiinstituudi üliõpilaste poolt Leila Pärtelpoja juhendamisel. Nende jooniste järgi oli too seamaja kolme ruumiga, eraldi ruumid olid arvatavasti suguloomade ja põrsaste jaoks.
Loe pikemalt Saarte Häälest.