Miks ja kuidas leib kasulik on?
Kas teadsite, et ...
... leivas on rohkesti B grupi vitamiine (B10, B1, B2, B3), mis toetavad närvitalitust. Seejuures parim on rukki täisterajahust leib, mis sisaldab terakesta ja idude osasid ning milles on rohkesti B-rühma vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid.
... 100 grammis rukki täisteraleivas on kiudaineid kuni 10%, nisujahust valmistatud saias vaid 2%. See on ka põhjus, miks rukkileiva söömisel tekib kiiresti ja kauaks ajaks täiskõhutunne.
... leiva kiudainetel on kolesterooli langetav efekt suurem kui saial. Needsamad kiudained imavad endasse ka üleliigse kolesterooli ja viivad selle organismist välja.
... rukkis sisalduvad mikroelemendid nagu magneesium ja kaalium koostöös tsingi ja seleeniga hoiavad ära südame-veresoonkonna haigusi, kõhunäärme healoomulist suurenemist ja suhkrutõbe.
... tumedal leival on madal glükeemiline indeks (GI). Peale selle aitavad selle kiud säilitada soolestiku kasulikku bakterfloorat.
... rukkitera tuumas on valku 8-13%. Rukkivalkude aminohappeline koostis on võrreldes nisuvalkudega sööjale "soodsam", kuna nendes on rohkem asendamatuid aminohappeid lüsiini ja treoniini.
... rukkiteras on väga vähe rasva - umbes 2-3%. Rukkirasva rasvhapete seas on kaks inimesele asendamatut rasvhapet - linool- ja alfalinoleenhape - mille puudusel tekivad mitmed terviseprobleemid nagu näiteks soodumus allergiaks, kroonilisteks põletikeks jm. Seega üks võimalus neid haigusi ennetada on regulaarne rukkileiva söömine.
Leivast rääkides tuleb tõdeda, et nii nagu paljude teistegi toiduainete puhul jäävad leiva kasulikud omadused kehtima siis, kui järgitakse mõõdukuse põhimõtet. See tähendab soovituslikult 4 kuni 7 portsjonit leiba päevas. Kusjuures peenleib ja sai nende alla ei kuulu - viimaseid peetakse niinimetatud pühapäevatoitudeks ja nende päevane portsjonite arv ei tohiks ületada ühte. Leiba võib edukalt aga asendada aga sepiku või täisterasaiaga.
