Üldjuhul lõpetatakse säärase põhjendusega teise astme kuritegude menetlemine, mille eest näeb seadus ette rahatrahvi või kuni viie aasta pikkuse vangistuse. Kuritegu ei tohi riivata laiema avalikkuse õigusi ja huve, see tähendab, et see oli suunatud näiteks ühe konkreetse isiku vastu. Samuti vaadatakse, kas kahtlusalust on varem karistatud või mitte.

“Kui ausalt öelda, siis kõige sagedamini ei lõpetata pikanäpumeeste suhtes algatatud menetlusi, kuna nad ei ole enamasti nagunii võimelised tekitatud kahju hüvitama,” ütles Pärt. “Kõige tüüpilisem näide on varastatud telefonid. Tavaliselt on tegu varem karistamata isikutega, kes on leidnud tänavalt telefoni ja seda kasutanud − ongi kuriteo koosseis. Ei ole vajadust seda inimest kohtusse saata ja tema üle kohut mõista.”

Mitte kunagi ei lõpetata kriminaalmenetlust purjus juhtide ja avaliku korra rikkujate suhtes, kuna säärastel juhtudel peetakse avalikku menetlushuvi suureks.

Loe pikemalt Põhjarannikust.