Nimelt pole ehitusõigus ei inimõigus ega ka põhiseaduslik õigus, vaid kohaliku omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus. Seega ei maksa tõsiselt võtta maatulundusmaa sihtotstarbega maatüki müüja mesikeelseid lubadusi stiilis „mis kõik siia ehitada võiks". Tegelikult sõltub elamu ehitusõiguse (sh selle eelduseks oleva elamumaa sihtotstarbe) saamine paljudest erinevatest asjaoludest.

Kooskõla üldplaneeringuga

Igal omavalitsusel peab seaduse kohaselt olema kehtestatud üldplaneering, kus on seatud olulisemad maakasutus- ja ehitustingimused. Saue valla üldplaneeringu (kättesaadav www.sauevald.ee/ehitus_planeerimine/yldplaneering/yldplaneering) seletuskirja kohaselt on hajaasustusse kavandatava eluaseme juurde kuuluva maatüki minimaalseks suuruseks metsamaal 2 hektarit ja mitte- metsamaal 0,5 hektarit. Kui maad on piisavalt, tuleks heita pilk üldplaneeringu kaardile ning uurida sealt võimalikke ehitusõiguse piiranguid (eriti mitmesuguste joonobjektide kaitsevööndid - teed, elektriliinid, veekogud jne).

Piirangud ja takistused

Kas konkreetsel maatükil on tegemist metsamaaga või mõne muu kõlvikutüübiga, saab kergesti kontrollida Maa-ameti geoinfosüsteemist http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Samast kohast on võimalik jälgida ka enamikke muid maa-alale langevaid ehitusõigust takistavaid või isegi välistavaid piiranguid. Kaardil saab sisse lülitada (üleval parempoolses menüüaknas) mitmesuguseid infokihte, millest kindlasti tuleks vaadata „Kitsenduste kaart", „Looduskaitse" ja „Kultuurimälestised". Kui läheduses on mingi piiranguid põhjustav objekt (nt maantee, raudtee, elektriliin, jõgi, muinsus- või looduskaitseobjekt vms), siis vajadusel saab piirangu olemuse kohta täpsemat infot vastavatest registritest või asutustest.

Näiteks riigi põhimaanteede (Pärnu mnt, Tallinna ringtee, Paldiski mnt) 300 m laiuses sanitaarkaitsevööndis on inimese elamine maanteelt lähtuva müra ja saaste tõttu ebatervislik ning seega ebasoovitav. Oluline on ka jälgida, kas maa-alal on kuivendussüsteem või on tegemist osakesega suuremast põllumassiivist. Kuivendussüsteemid on enamasti rajatud nõukogude ajal ega pruugi enam olla töökorras (kasulik nipp: üleujutusriski hindamiseks on kõige parem minna kevadel lume sulamise ajal koha peale vaatama), viljakad põllumassiivid aga on mõeldud eelkõige meie rahva äratoitmiseks ning nende põllumaana säilitamise olulisust rõhutavad nii Harju maakonna vastav teemaplaneering kui ka Saue valla üldplaneering.

Hetkel toimub Saue valla kehtiva üldplaneeringu uuendamine (uus planeering kättesaadav www.sauevald.ee/ehitus_planeerimine/yldplaneering/yp_uuendamine), mis on kavas kehtestada käesoleval aastal. Selle seletuskiri täpsustab ka hajaasustuses elamu ehitusõiguse taotlemise tingimusi, millest olulisimad on maatüki miinimumsuuruse ühtlustamine ühele hektarile (st see ei hakka enam sõltuma kõlviku tüübist) ning rohevõrgustiku aladel elamu ehitamise tingimuste täpsustamine (võimalik ainult oma tarbeks).

Kui eelpool kirjeldatud analüüs tundus liiga keerukas, võib alati konkreetse küsimusega pöörduda vallavalitsuse poole (üldmeiliaadress info@sauevald. ee). Siiski soovitan ise ära teha nii palju eeltööd kui võimalik, sest selle käigus saate kasulikke teadmisi oma kodule inimsõbraliku asukoha valimiseks.