Miks on vaja koguda biojäätmeid?

 (8)
Prügivedu.
Prügivedu.Foto: Rene Suurkaev

Inimesed sageli ei tea, kuidas toimub biojäätmete käitlemine.

Linnalegend räägib, et kogu ja sorteeri sa jäätmeid kuidas iganes, aga lõpuks lähevad nad kõik ikkagi ühte prügiveomasinasse.

Tegelikult nii ongi. Ühte masinasse küll, aga erinevatesse sektsioonidesse. Täna Keilas jäätmevedu teostava AS Keskkonnateenused autodel (nendel valgetel) on kahesektsioonilised punkrid, et paigutada jäätmed eraldi – olmejäätmed ühte ning biojäätmed teise sektsiooni. Nii lihtne see ongi.

Kui segaolmejäätmed viiakse Iru elektrijaama põletamisele, et kütta Tallinnas Lasnamäed ja Maardu linna ning toota elektrienergiat koguses, mis rahuldaks Keila linna ja selle
lähiümbruse elektrivajaduse, siis biojäätmed viiakse Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse (endine Tallinna prügila).

Parimaks näiteks sellisest koostootmisjaamast, nagu täna on Iru elektrijaamas, võiks olla juba eelmisel sajandil suletud Pääsküla prügila külje all tegutsev AS Terts. Ettevõte alustas tööd pärast prügila sulgemist ja on enam kui tosina aasta jooksul biogaasil töötava koostootmisjaamaga kütnud Nõmme ujulat, kahte lasteaeda ja piirkonna korterelamuid ning lisaks tootnud elektrienergiat, mida müünud Elektrilevile.

Ehkki investeering ei olnud väike, töötab ettevõte kasumlikult ja tänasel päeval ei oska keegi öelda, millal ressurss ammendub. Lisaks saab veel tuua näite meie sõpruslinnast Barsbüttelist, kus aastaid oli analoogne koostootmisjaam üheks oluliseks energiaallikaks linnale.

Mida tehakse biojäätmetega Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses?
Prügilas biojäätmed esmajärjekorras nõrutatakse, seejärel komposteeritakse kinnises aeroobses keskkonnas kahe kolmenädalase tsüklina, kus kontrollitud oksüdeerumise/põlemise tulemusel tekkiva kõrge temperatuuri (umbes 70°C) juures lagunevad kahjulikud biogaasid ning hävinevad haigustekitajad (enterobakterid ja salmonelloositekitajad). Saadud tahke osis sõelutakse, peenestatakse ja puhastatakse klaasi- ja plastikutükkidest jms ning tulemuseks on täisväärtuslik kompostmuld. Valmistoodang on vaba lõhnadest, umbrohuseemnetest ja haigustekitajaist ning valmis koheseks kasutamiseks
nõudlikumagi mahetootja juures. Sellist väetist saab osta hinnaga ligi 4 eurot tonn. Analoogse toote eest Bauhofis peab välja käima poole suurema summa vaid 20 kilogrammise koti eest.

Usun, et toodud näited on piisavalt veenvad, et miks on igas majapidamises vaja koguda biojäätmeid. Kui komposteerida neid jäätmeid kodudes, siis igast väikseimastki kompostihunnikust lendub keskkonda biogaasi, mida ei ole võimalik koguda ja mis on ühtlasi meid ümbritseva atmosfääri suurim vaenlane.

Artikli täisteksti loe Keila Lehest.