Miks te siis elate maal?
„Miks te siis elate maal? Miks te teete oma elu keeruliseks?" küsis õpetaja koolis minu lastelt.
Nad ei vastanud. Mida olekski vastata? Lapsed elavad maa, sest siin on KODU.Maal elamine on vaba valik, soov ja tahtmine. Ma ei pea ootama mingi kindla vanuseni, et kolida maale. Ma ei otsigi äraelamisvõimalust või elatusallikat, võrdsust-võrdseid võimalusi, häid juhte-otsustajaid. Elada väljaspool linnakära, eemal üldisest võidujooksust, tarbimishullusest jne. see onVABADUS. Vabadust on tõesti vahel raske kanda, sest selle teine pool on vastutus. Vabadus ei ole võrdne võimalus, see on EESÕIGUS.Omad probleemid (keerukused) on kõigepealt igaühe enda sees ja ka lahendused. Ühistegevus ega kogukond ega ühiskond ei aita, kui ei tea mida tahta, kui ei oska küsida. Muretseda võib ja saab igalpool. Midagi on vähe, midagi on palju, miski on raske- need on võrdlusastmed. Kitsikus on eelkõige sisetunne.Silmast silma suhelda on kõigepealt vaja endaga. Küsida endalt: „Mida ma tahan? Mis mul on puudu? Mida ma kardan? Kas mul on midagi ülearu? Kas ma olen endas kindel? Kas mind saab usaldada? Mida ma tegelikult teha tahan- oskan? Mis on see tegelikult mida mina „kuldkalalt" küsiks? Kas mul oleks midagi vastu anda?Egoistlik arenguetapp on vajalik, et ühistegevusest osa võtta. Sarnased soovid, mõtted, huvid võivad viia ühise koos tegutsemiseni.Kui soovid on liiga erinevad ja lootused vastakad on ühisosa raskem leida.Koosolemisest on vähe abi kui on -
HIRM, mis teised arvavad, kui ma liiga palju räägin .Kui oma mõtteid avaldan läheb äkki elu veel hullemaks.
TAGASIHOIDLIKUS- ah, mis mina nüüd oma nina topin, vaatan, kuidas kujuneb eks hiljem võib ju tasapisi proovida.... Kes mind ikka kuulab.
RAAMIDES, KAMMITSETUD mõte. Nii on alati olnud. See on nii, sest juba koolis ja raamatutes räägiti nii. Nagunii ei sõltu minust midagi. Miks pingutada- see ei aita midagi.
„ORAV RATTAS" ELU-raha- töö- väsimus-puhkus= kulutus-rahapuudus jne. Väsimus ei lase mõelda. Mõtlematu tegevus ei anna raha. Vähese rahaga ei oska muud moodi lõõgastuda kui pidutsedes= juues alkoholi-see ongi paaegu ainus sõpradega koostegevus. Tuju läheb korraks heaks, hiljem on hullem kui enne.
PIINLIKUS- kellelegi ei tohi öelda, et ei saa hakkama. Abi küsida on jama...
VIRISEMINE; KURJUS; ANDESTAMATUS; VIMM; EELARVAMUSED...
ET KOOS TEGUTSEMINE(ÜHISTEGEVUS) VÕIMALIK OLEKS JA KASU TOOKS VÕIKS MÕTTEL LASTA VABANA LENNATA, ET NÄHA KÕRGEMALT JATUNDA KAUGEMALT.
Ka linnad on enamasti maa äärel ja Eesti üleüldse on ääremaa. Ei ole linnainimesi ja maainimesi on Inimesed, kes võivad oma elukohti vahetada. „Tädi Maalisid" elab ja töötab igal pool. Samuti on „Häid Tsaare" ja neid, kes Tsaariks saada püüavad nii maal kui linnas. Riik(ametkonnad) ei ole üldse Keegi kuskil, Kes teeb ja otsustab midagi- riik peakski olema aktiivne ühistegevus.Kogukondlik koos tegutsemine on tulemuslik siis, kui on ühiseid eesmärke ja usku, et koos on parem.Rohujuuretasand pole miski vilets koht, kust tingimata oleks tarvis kuhugi kõrgemale trügida.Kõigevägevam- olgu Ta nimi Jumal või Armastus aitab alati kõiki, kes Temaga ühenduse saavutavad-tasanditest, ajast ja ruumist sõltumata.Tasandist sõltuvalt aga on tunda ja näha aja ning ruumi muutusi(või muutumatust).Elu Maal on ühtne(globaalne) süsteem ja kui kuskil on liiga palju teisal aga liiga vähe, siis olukord muutub( vahel kiiremini kui tahame, vahel aeglasemalt kui ootame). Kõik areneb ja midagi ei tule tagasi ei eilset päeva ega vanu häid aegu.Areng toob uued lahendused ja uued võimalused.
Vabalt lendav mõte suudab luua...
Maal on võimalusi...
