Milleks kõlbavad vanad õunapuud?
Korteriteks, arvavad kuldnokad. Meie kahes vanas õunapuus on kenad varjulised õõnsused, mis ongi teist aastat uute kuldnokkade taimelavaks. Hommikuti, juba kella nelja paiku sõeluvad vanalinnud, nokkades ussikestepuntrad. Ja pesadest kostab vahel õige nõudlikku ja küllaltki disharmoonilist häälitsemist, andmaks märku, et ikka on vähe… Seda orjust on vanalindudel kolm nädalat, siis on pojad lennuvõimelised.
Aiandusajakirjadest võib leida soovitusi, et vanadest õunapuudest saab sae abil kujundada toredaid skulptuure. Vanu õunapuid tuleb vähendada etapikaupa, esiteks kuivanud oksad. Tihti on need varsti sajandivanused viljapuud kõrget kasvu, eks nende lapsepõlv võib jääda aega, kui Teele Tootsile noori õunapuid pakkumas käis. Annab redeliga turnida, et ulatuda saagima. Eks tule elujõulisi osi ka maha võtta, miks? Ikka sellepärast, et aeg on edasi läinud, kõrval on saagi-ikka jõudnud tänapäeva sordid. Kolm vana sorti õunapuud, mida sai vähendatud, olid kõik väga halvasti säilivate õuntega. Vaevalt jõudsid viljad valmida, kui juba hakkasid mädanema, ja ühe puu otsas ei valminud need sugugi korraga. Nii ei saa ju kuidagi suuremat hulka õunu korraga kasutada – mahla teha. Ja siis pole muud, kui suvi läbi kogu ja vea riknenud õunu komposti! Maitselt polnud need sugugi halvad, aga jah, natuke peab õun ka bakterite vastu seista jõudma!
Loe pikemalt Vooremaast.
