Millest küll näeb und lumelinna lõvi?

Kui 25. jaanuaril anti kogu maailmale teada, et al-gab Veneetsia karneval, oli Nõlvaku lasteaia uusaasta­karneval juba peetud.

Maailma­le me oma üritusest küll teada ei andnud, kuid kogu maja direk­torist lasteni ja lapsevanemateni oli karnevali ettevalmistamisel rõõmsalt elevil ning ametis: kes kirjutas stsenaariumi, kes õmb­les kostüüme, kes joonistas pla­kateid. Loomulikult harjutasi­me koos laule ja tantse. Karne­val „Lumelinna lõvi unenägu" peeti 22. jaanuari hommikul. Kõik õpetajad kehastusid üm­ber: kes konnaks, kes jäneseks, karuks, sebraks või koeraks. Muidugi kandsid põnevaid kos­tüüme ka lapsed (suur tänu kõi­gile lapsevanematele, kes vaeva nägid!). Poiste seas olid eriti po­pid ämblikmehed, ühest rüh­mast tuli kohale koguni kolm Spidermani. Suur hulk tüdru­kuid langetas valiku printsessi rõivaste kasuks: leidus lihtsalt kauneid kuningatütreid, aga ka Lumivalgukesi ja Tuhkatriinu­sid... Ning loomulikult hullas peol mitu lõvipoissi ja jänese­tüdrukut ning Pipit, lendlesid õhulised liblikad, lumehelbed ja haldjad ega puudunud ka kurjad nõiad...

Jah, aga miks ikkagi lumelin­na lõvi unenägu? Kui kõik olid saali kogunenud, võlusid karne­valitegelased oma kätega välja lumesaju, millest tekkisid suu­red lumehanged. Ning kui seb­ra, koer ja jänes (õpetajatest peojuhid) arutlesid, mida kogu selle lumega ette võtta, jõuti jä­reldusele, et võiks ehitada lume­linna. Lasteaia saalis käib ehita­mine mõistagi mitte labida, vaid lauluga.

Keerukuju mäng muutis kõik saalis viibijad lumekujudeks ning tiivulised ükssarvikud oma võlurätikutega nõidusid kujud elavaks. Tegelasterohke, sagiv ja särav lumelinn oligi valmis. Kuid ükssarvikute võlurätid pol­nud suutnud unest äratada lõvi, kes magas keset saali! Kuna loo-made kuningas magas, otsusta­sid sebra ja koer pidu pidada.

Kõlas The Tokensi „Lion sleeps tonight" ning sebra ju­hendamisel tantsis kogu lumel­inna seltskond. Humoorikas laul ning jõukohased tantsusam­mud haarasid kõiki kaasa. Lu­melinnas käis pidu täie hooga! Jah, aga... aga lõvi magas ikka veel... Pärast pikki kõhklusi ning argliku sebra julgustamist otsustati ka lõvi äratada. Kuidas äratatakse lõvi? Aga loomuli­kult Aafrika trummi ning rütmi­lise lausumise "Waka-waka är­ka!" saatel. Ulja jänese eestve­damisel kasvas Aafrika trummi­põrinast välja muusika „It´s ti­me for Africa". Metsiku tantsu saatel, milles kõik osalesid, är­kas lõpuks ka lõvi, kes osutus tõepoolest sõbralikuks ja vah­valt sportlikuks loomaks ning hakkas oma unenägu jutustama. No mida küll üks lumelinna lõvi unes näeb? Meie lõvi nägi unes koeri ja kasse, kurje kuk­kesid ja vallatuid ahvipärdikuid, valgeid jäneseid ja kappavaid hobuseid... Sellest kõigest laul­sid lõvile ka lapsed. Koos vihuti džungli umpa-umpat ja tehti ku­kepoksi... Ainult vahetevahel lõvi unustas end ja kippus möir­gama. Aga mis lõvi see on, kes vagusi püsib ja valitseja häält ei tee...

Vahvat trallimist, rõõmu kos­tüümidest, laulust, tantsust ja mängust jagus kõigile lastele ja õpetajatele. Nõlvaku Lasteaia esimene karneval (oleme ju noor lasteaed!) oli unenäoliselt fantaasiaküllane ja lõbus.