Milline targa töö keskus võiks tulla Kundasse?
Tavapärane ettekujutus kaugtöökeskusest on, et ühes kontoriruumis töötab hulk inimesi arvutitega ja kõik nad töötavad erinevatele ettevõtetele, mis asuvad kuskil kaugel. Keskus pakub inimestele professionaalset töökeskkonda, kiiret ja stabiilset Internetti ning suhtluskeskkonda, millest kodustöötajad sageli puudust tunnevad.
Tegelikkuses päris selliseid keskusi tekkinud ei ole. Ühelt poolt tuleb see ilmselt sellest, et kaugtöö vormis töötavad sagedamini vabakutselised ja mikroettevõtjad. See on iseteadlik rahvas, kes tahab lisaks töö asukohale ja -ajale, ka kolleege valida ja seda kõike võimalikult väikeste kuludega. Ka koostöö teiste oma eriala ettevõtjatega ei tundu atraktiivne, kuna neid tajutakse eelkõige konkurentidena.
Seepärast ei saagi enamik vabakutselisi aru, miks nad peaksid mingis keskuses töötama. Küll aga võib keskuse kasutamine olla atraktiivne alustavatele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline püsikulud madalal hoida ja uusi kontakte saada. Sellist võimalust pakuvad erinevad inkubaatorid.
Töölepingulises suhtes olevad töötajad võivad küll töötada distantsilt lähetuses olles, kliente ja objekte külastades või ka üksikuid kodutööpäevi tehes, kuid tööandja eelistab nende tööaja ja -koha osas siiski kontrolli omada. Kodutööpäevade mõte ongi kontorist ja kolleegidest puhata ning süvenemist nõudvad tööülesanded ära teha, seega ei ole tõenäoline, et seda tehakse kaugtöökeskuses. Iseasi on need kaugtöötajad, kes teevad suurema osa oma tööajast kaugtööd ja kelle tööandja asub tõesti kaugel, nt teises linnas või riigis. Nende jaoks võib olla oluline kodust välja saamine ja teiste omataolistega suhtlemine.
Külade teabetoad ja avatud internetipunktid - kaugtöökeskuste eelkäijad.
Kaugtöökeskuse idee ei ole iseenesest uus. Mõiste on tulnud eesti keelde ingliskeelsest terminist "telecentre" või ka "telecottage", mida otse tõlkida ei saa. Kuna mõiste "telework" on eesti keelde tõlgitud "kaugtöö", siis moodustus mõiste "kaugtöökeskus". Tegelikkuses ei ole sõnal "tele", midagi pistmist kaugusega, vaid see viitab infotehnoloogiale. "Telecentre'd" olid ja on ka tänasel päeval paljudes riikides meie mõistes avatud internetipunktid või ka külade teabetoad, mille peamine eesmärk on pakkuda inimestele võimalust kasutada arvutit ja Interneti ning saada informatsiooni.
Eestis ulatub kaugtöökeskuste eelkäijate ajalugu 1990ndate aastate algusesse, mil liikumine Kodukant selle teemaga tegeles ja asutati Eesti Maarahva Teabetubade Ühing. 1990ndate teises pooles loodi Eestis avatud internetipunktide (AIP) võrgustik raamatukogude juurde SA Vaata Maailma initsiatiivil. Selliseid punkte, kus inimesed saavad arvutit ja Internetti kasutada, on tänasel päeval Eestis üle 500, kuid paljudes on Interneti kiirus madal ning riist- ja tarkvara vananenud kodukontorid on AIPidest mööda läinud.
Satelliitkontorid - levinud kaugtöökeskuste mudel.
Eesti esimene (ametlik) kaugtöökeskus avati 2008. a Hiiumaal Emmastes. Tegemist on ka mujal maailmas levinud satelliitkontori mudeliga, mis sisuliselt on ühe ettevõtte harukontor. Erinevus seisneb selles, et see viiakse mujale piirkonda mitte klientide, vaid sobiva tööjõu pärast. Sarnased keskused tegutsevad Eestis veel Paides, Põlvas, Valgas ja Võrus ning kõigis neis töötavad valdavalt ühe ettevõtte inimesed.
Keskustes tehakse peamiselt telefonitööd - võetakse vastu kõnesid ja tehakse kõnesid välja. Tööhõive seisukohalt on kõnekeskused väiksemate linnade ja asulate jaoks hea lahendus, see annab kohalikele inimestele võimaluse tööturul üsna paindlikkus vormis osaleda ka ilma erihariduse ja töökogemuseta. Samas on töö küllaltki raske ja Eesti turg piiratud.
Väljavaateid ekspordiks palju ei ole, sest rahvusvahelisel tasemel kipuvad need teenused Aasiasse liikuma, kus on odavam tööjõud ja palju inglise keele oskajaid.
Seega, kui sellistele keskustele panustada, tuleb loota, et telefonitöö kvaliteet tõuseb, et ettevõtted mõtlevad läbi, mida ja kuidas nad telefoni teel müüvad ning et telefonitöö korraldus ja tasustamine oleks inimväärne.
Näiteks Šotimaal Hebriidide saarestikus on kohalik omavalitsus moodustanud sihtasutuse ja meelitab ettevõtete harukontoreid saartele, pakkudes neile tuge sobiliku kontoripinna kujundamisel, tööjõu leidmisel ja koolitamisel. Tingimuseks on aga see, et töö ei tohi olla odav. Saartel on mitmeid kõnekeskusi, kus töötavad oma ala spetsialistid, nt kinnisvara hoolduse ja halduse, Interneti- ja telefoniühenduste klienditoe jm alal.
Paindlikud jagatud kontorid ja inkubaatorid.
Tänapäeval tähendab kaugtöö mitte niivõrd kodus töötamist, vaid pigem mobiilset töötamist. Paljud mobiilsed töötajad on rahvusvaheliste firmade esindajad, kes uutele turgudele minekul vajavad mõistlike kuludega, paindlikku ja kasutusvalmis kontorilahendust. Sellist teenust pakub teiste kõrval rahvusvaheline firma Regus, kellel on 1100 keskust 500 erinevas maailma linnas, sh ka Tallinnas.
Reguse teiseks kasutajagrupiks on alustavad väikeettevõtjad, kelle jaoks on samuti oluline valmis kujundatud ja sisustatud töökoha lahendus ja võimalus kasutada seda paindlikult ning riskivabalt. Seega on Regus mingil moel ka inkubaatoriks alustavatele ettevõtjatele.
Põhjus, miks inimesed kontorites töötavad ei ole kindlasti ainult töölaud, -tool ja tehnika, vaid ka kolleegid ja motiveeriv ning inspireeriv õhkkond, uued ideed ja kontaktid. Just seda viimast pakuvad end hub-ideks nimetatavad keskused, mida leidub üle maailma ja mis on koondunud võrgustikku The Hub.
Tallinnas tegutseb Garage 48 HUB, mida kasutavad peamiselt IT-valdkonna inimesed. Sealt on alguse saanud mitmed uued IT-ettevõtted. Sarnasteks nähtusteks võib pidada ka loomemajanduskeskusi - näiteks Tallinna Telliskivi loomelinnak ja kultuuritehas Polymer, Tartu Noor-Eesti loomekeskus, mis baseerub loomeinimeste koostööl ning Tartu loomemajanduskeskus, mis on inkubaatoriks alustavatele loovettevõtetele.
Kunda võimalused.
23. septembril toimus Kundas seminar, kus arutasime (kaug)töö- ja õppekeskuse loomise võimalusi Kundas. Ilmselt on esimeseks küsimuseks, mida selles valdkonnas juba tehtud on ja millist nišši keskus täitma peaks.
Kuigi pealtnäha tundub, et töö- ja õppekeskuse käivitamine väikelinnas on lihtsam ja suurema potentsiaaliga, kui maakohas, siis ei pruugi see tegelikkuses nii olla. Kui maapiirkondades on inimesed sunnitud koos tegutsema, et nt selleks et teid lahti lükata, linnasõite jagada vms, siis linnades hoitakse rohkem omaette ja ühistegevust asendavad avalikud teenused. Ilmselt seepärast tekivad linnadesse ka pigem satelliitbürood või konkreetseid teenuseid pakkuvad inkubaatorid ja mitte niivõrd koostöökeskused.
Milline võiks Kunda keskuse suund olla - kas tööhõivele, ettevõtlusele, innovatsioonile, loomemajandusele, IKT-le, õppimisele vm suunatud keskus, sõltub vajadusest ja Kunda inimestest. Vabatahtlikult ja koos välja arendatud keskus pakub igal juhul rõõmu ja rahuldust ning muudab elu huvitavamaks. Lisaks on sellistel keskustel ka märgiline tähendus ja seda eriti noortele.
Targa Töö ühingu poolt pakume koostöövõrgustiku tuge nii Eesti kui rahvusvahelisel tasemel, samuti oskusteavet keskuse käivitamisel.
