Milliseid muutusi on uus lastekaitseseadus teinud lastekaitsespetsialistide töös?


Lapsed õpivad tähti
Lapsed õpivad tähtiFoto: Rauno Volmar

1.jaanuarist hakkas lastekaitsespetsialistide tööd reguleerima uus lastekaitseseadus. Rae valla lastekaitsespetsialist Maarja Kähr nendib, et tema põhiväärtustes lastekaitses selle läbi midagi ei muutu, sest ikka jäädakse abi pakkuma peredele, kus seda on vaja. Lastekaitsespetsialist Kai Sinisalu rõhutab sõna „peredele“, sest lastekaitse ei ole kindlasti ellu kutsutud vastandumiseks vanematega, vaid nende toetamiseks. „Lastekaitsespetsialistidel tuleb kõige rohkem tegeleda sellega, et aidata toimetulekuraskustes lastega peredel lahendadaerinevaid muresid,“ kõneleb Maarja Kähr. Kolleeg Kai Sinisalu lisab, et neid peresid on Rae vallas üksjagu, kus abi või sekkumine on vajalik, kuid paljudel juhtudel on abi vajalik vaid ühekordselt.

Igapäevatöö käib toimetulekuraskustega peredega

Kai Sinisalu ei tee saladust, et paljudel juhtudel tulenevad probleemid liigsest alkoholi tarbimisest. „Ühe lapse peame väärkohtlemise pärast toimetulekuraskustega perest ära võtma. „Jälgisime esmalt pere eluolu pikka aega ja nüüd kui arengud olukorra paranemise suunal on lootusetud, taotleme lapse eestkostjaks inimest sugulaste ringist,“ kõneleb Sinisalu lisades, et alati polegi võimalik taotleda eestkostet lapse sugulasele. „Kui pere laiemas ringis lapse eest hoolitsejaid ei ole, aidatakse laps elama turvalisse asenduskodusse.

Lapse heaolu kõige olulisem

„Vahel on nii, et peredes küll öeldakse, et küll nad saavad ise hakkama. Meid ei taheta sinna, aga kui ma näen, et vanem ise vajab oma eluga hakkama saamiseks abi, ei saa me pere omapäi ikkagi jätta,“ räägib aastaid sotsiaalhoolekande süsteemis töötanud Maarja Kähr.

Must-valgematest juhtumistest toob pikaajalise lastekaitsespetsialisti kogemusega Kai Sinisalu välja näitena selle, et kuidas saab usaldada vanema lubadust hakkamasaamisel, kui vanem on juba mitmel korral lapse kallal kasutanud vägivalda. „Ja need tembud on olnud väga kaugel vitsa andmisest. Peredes, kus alkohol on probleemiks, leiab kahjuks ka vägivaldsuse probleeme.“

Mõlemad lastekaitsespetsialistid nendivad, et lastekaitse üheks ülesandeks on aidata kaasa vanema vägivaldsuse probleemi lahendamisele. Muidugi juhul, kui see on lahendatav. „Last me kaitseme vägivaldsusele kalduva vanema eest,“ kõneleb Kai Sinisalu, kes peab oluliseks asetada rõhk lapsekaitsmisel sellele, et lapse eemaldamine perest jääb viimaseks meetmeks.

Ilusate kodude juhtumid

Lastekaitseseaduse keskmes on mõistagi lapse heaolu, aga heaolu võivad mõista täiskasvanud inimesed erinevalt. Maarja Kähri töölaual seisab mitmeid toimikuid, kus sees pikaajalised ja psühholoogiliselt keerulised lood, kus vanemad tegutsevad oma parima äratundmise järgi laste heaolu nimel, aga lapse heaolu on kokkuvõttes ikkagi ohus. Paljud lood on omavahel nii sarnased, ainult peategelaste nimed on teised. Peategelased ei ole psühholoogilistes võitluslugudes mõistagi lapsed, nendeks on heal elujärjel olevad lahkuminevad kõrgharidusega täiskasvanud inimesed.

Vanemate lahkuminek on alati laste jaoks raske, aga kui lahku minnakse suure emotsionaalse tüliga, mis kestab kauem kui aasta, siis laste jaoks on see veelgi keerulisem. Lastekaitsespetsialisti poole pöörduvad lahutavad vanemad sageli sel põhjusel, et üritatakse paika saada õiglane lapsega suhtlemise kord.

„Mul on olnud peresid, kus saadakse kokkuleppele kas lastekaitsespetsialisti juuresolekul või siis perenõustaja juures, kuhu saan vanemaid omavalitsuse kulul saata, aga osa vanemaid peab vajalikuks oma õiguse saamiseks pöörduda kohtu poole,“ kõneleb Maarja Kähr ja lisab, et kohtulood kipuvad venima pikkadeks kurnavateks vaidlusteks, kus mõlemad pooled on üliemotsionaalsed ja unustavad ära, mida laps tahab ja ka vajab. Temale on vaja nii ema kui ka isa.

„Lastekaitsespetsialistina näen sageli, et mõlema vanema jaoks on lapsega suhtlemine võrdselt oluline, aga kumbki lastevanematest ei taha seda teisele poolele võimaldada, tuues välja mis tahes põhjusi. Kui vanemad otsustavad teist vanemat hakata lapse elust välja lükkama, peaksid nad ikka enne mõtlema lapse seisukohast. Laps vajab lähedussuhet mõlema vanemaga,“ nendib Kähr.

Psühhiaatrilised juhtumid

Loe veel

Veel keerulisemad on lastekaitsespetsialisti töölaual need juhtumid, kus vanem armastab oma last väga, aga tal on psühhiaatriline probleem, mida ta ise ei tunnista. On juhtumeid, kus lastekaitsespetsialistideni jõuavad lood alaealiste komisjoni kaudu, kuhu suunatakse noored probleemse käitumise ja õppeedukuse väga järsu langemise pärast. Asja uurimisel selgub, et noort kasvatab üksikvanem, kes ei tule oma eluga vaimses plaanis ka ise toime.

Kui vanema ja lapse vahel on hästi toimiv side, aga vanema haigus mõjutab suuresti lapse hakkamasaamist ja eluks ettevalmistumist, siis mida saab üldse teha vanema ja lapse elukvaliteedi parandamiseks. Lastekaitsespetsialistid selgitavad, et sellistel puhkudel on lastekaitse kasutada meetmed, mis aitavad samuti vanema probleemi lahendada. „Meil on hea koostöö nõustamiskeskusega Papaver, kust pered saavad nii psühhiaatri, psühholoogi kui ka perenõustaja teenust. Aga vanem ise peab olema valmis pakutavat vastu võtma. Kahjuks ei ole see alati nii ja pakkumisest keeldutakse,“ on mõlemad lastekaitsespetsialistid ühel meelel ja nendivad, et sellisel juhul peame koostöös erinevate instantsidega leidma lahenduse, mis halvas olukorras on lapsele parim.

Uus lastekaitseseadus ei too suuri muudatusi lastekaitsespetsialistide töösse

Kohtulood kipuvad venima pikkadeks kurnavateks vaidlusteks, kus mõlemad pooled on üliemotsionaalsed ja unustavad ära, mida laps tahab ja ka vajab. Lastekaitse ei ole kindlasti ellu kutsutud vastandumiseks vanematega, vaid nende toetamiseks.

Kohaliku omavalitsuse ülesanded lastekaitse korraldamisel:

• Lapse õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimine kohaliku omavalitsuse arengukavas.

• Lapse õigusi ja heaolu tagavate programmide ja projektide väljatöötamine ning nende rakendamine oma haldusterritooriumil last ohustavate riskide ennetamiseks ja vähendamiseks.

• Abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine.

• Perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmete pakkumine.

• Sisehindamine, teabe kogumine, riiklik järelevalve.

• Vastavalt oma pädevusele toetama lapsevanemat või last kasvatavat isikut lapse õiguste ja heaolu tagamisel.

• Tegema valdkondade ülest koostööd, kaasama lapsi, vanemaid, huvirühmi.

• Teavitamise kohustus.