Millist varianti minister Kiisleri väljapakutud kuuest eelistab meie volikogu esimees Toomas Remmelkoor?

Minu meelest ei ole neist kuuest retseptist mitte ükski ühiskonnale vastuvõetav. Võib olla on neis kõigis midagi, aga see vajab enne dialoogi .Esimest punkti kommenteerides leian, et tänane olukord ei rahulda ka mind. Elanikkond väheneb - omanike arv omandile suureneb , regionaalpoliitikal on tunduvalt suuremad ootused. Kui me vaatame ajalukku, siis esimese Eesti maareformiga jagati maaomand asulate kaupa , et omanikud saaksid koos otsustada, arutada ning ära teha , et tekiks mootor, mis hakkaks vedama ja hakkaski aina paremini, kui kaotati erakonnad. Kuidas panna täna mootor tööle, kas lihtne liitmistehe annab ikka parima tulemi?

Omavalitsusliitude sunnismaiseks muutmine pole lihtsalt vastuvõetav. Kahetasandiline omavalitsus toimib juhul, kui Eestis tekib juurde regionaalne otsustamise tasand.

Juhin veel tähelepanu sellele, et erakondlik poliitika jääb maal oluliselt alla valimisliitude avatusele ja kaasamisele. Läbi sundliitmise pole võimalik kujundada ühesuguse võimekusega omavalitsusi.

Millised ettevõtlusmaksud laekuvad kohalikule tasandile, millega on asendatud müügimaks, kui riik selle keelas ja tõstis käibemaksu? 2009. aasta riigi lisaeelarvega kärbiti kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa. Samuti pole siiani kindlust, et maamaksu kaotamine kodualustelt maadelt kompenseeritakse omavalitsustele täies ulatuses.

Kas siinkohal ei oleks õige kaaluda ettevõtete tulumaksu taastamist, millest laekuks mõistlik osa valla eelarvesse, millega saaks toetada vallas alustavaid või juba tegelevaid ettevõtteid? Kaaluda tuleks regionaalseid maksusoodustusi, näiteks 5%-ne käibemaks ettevõtetele, millega nende vereringet parandada.

Äkki hakkame lähemale jõudma euroopalikule maksusüsteemile, kus astmeline tulumaks reguleerib ühiskonnakihtide ebavõrdsust?

Meenutan veel 18. oktoobril Hellamaal toimunud arutelu Hiiumaa arengustrateegiast kuni aastani 2020. Räägitud sai palju ja kindlasti saab veel, aga peamised asjad, mida Pühalepa poolt näeme, on kindlasti jätkuv teede remont. Tahame, et moodsa sõnaga taristu paraneks olulisel määral, sest see on paljude asjade alus. Miks mitte aastaks 2020 tolmuvaba tee igale kodule, kes seda soovib.

Veel üks suur probleem on kõikvõimalikud riigi poolt kehtestatud piirangud ja kitsendused, mida ametkonnad kramplikult jälgivad -- kui inimesed ei saa ise otsustada või pole neil õigust oma omandit arendada. Loodust meie ümber tuleb kaitsta, aga liiale minna ei tohi. Kõikvõimalikud keeluvööndid tegelikult piiravad olulisel määral arengut ja loodus hakkab ennast ise hävitama , kui seal ei tohi seda reguleerida inimene ise ehk maaomanik . Ehituskeeluvööndi piirang on üks peamisi, mis puudutab eelkõige merega piirnevaid alasid ja laide, kus keeluala on vähemalt 2-8 korda suurem kui siseveekogudel. Lisaks ei saa vähendamisi otsustada kohapeal, vaid see on antud Keskkonnaameti pädevusse.

Praeguse kohalike omavalitsuste raskused tingib riigi haldussuutmatus, kui kümned tuhanded inimesed tunnevad end mittevajalikeks ning peavad lahkuma oma elupaigast mujale.