Ministri plaan võib Kiili valla kaardilt kaotada

 (7)
Ministri plaan võib Kiili valla kaardilt kaotada
Foto: Sven Arbet

Möödunud kuu tõi üleriigilistesse uudistesse teate, et regionaalminister Siim-Valmar Kiisler saatis teistesse ministeeriumitesse kooskõlastusringile omavalitsusreformi eelnõu. Ministri idee on teostada reform nn tõmbekeskuste mudelist lähtuvalt ja viimased on välja valitud maakondliku otsusega.

Minister ise on 21. augustil 2013 tehtud ettekandes määratlenud tõmbekeskuse niiviisi: "Tõmbekeskus on oluline pendelrände sihtkoht, kus suur osa keskuse ja tagamaa inimestest käib tööl või koolis ning kasutab sealseid avalikke ja erateenuseid".

Kahjuks on seda definitsiooni raske, et mitte öelda võimatu, kanda üle Harjumaal välja kujunenud olukorrale. Tallinna mõju on sedavõrd suur, et Harju maakonnas pole sisuliselt mitte ühtegi omavalitsust ja selle keskust, mille puhul oleks täidetud töölkäimise punkt. Eriti Tallinna lähiümbruse valdade elanikud käivad linnas tööl (Saku vallast 56%, Saue vallast 61%, Rae vallast 62%, Kiili vallast 65% ja Viimsi vallast 68%).

Ka kohalike töökohtade hulga poolest väga rikkas Rae vallas töötab oma valla elanikke kohapeal ainult 25%, Kiili vallas 18%, Saue vallas 18%, Viimsi vallas 20%, ja kõige rohkem Saku vallas - 27%. Allikaks on siinkohal viimase rahvaloenduse tulemused.

Uuringus tõmbekeskus

Kuna see on niiviisi, siis otsustati, et Harjumaa osas peab tõmbekeskuste välja selgitamiseks tegema eraldi uuringu. Selle viis läbi OÜ Hendrikson & Ko, Harju maavalitsuse ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel ja uuringu aluseks oli siseministeeriumi poolt kooskõlastatud metoodika tõmbekeskuste määratlemiseks.

Uuringu tulemusena selgus paraku ikkagi see, mida kõik juba niigi teadsid, ehk Tallinna linna kui supertõmbekeskuse ümber on aja jooksul kujunenud poolkaares tugevate eeslinnaliste tõmbekeskuste võrk - Tabasalu, Saue, Saku, Kiili, Jüri jne. Kõigis neis on esindatud elementaarsed teenused alates tanklast ja lõpetades pangaautomaadi või apteegiga, rääkimata koolist või lasteaiast. Kõigi rahvaarv on nii suur, et ükski pank vms ei räägi klientide puudusest või mingi teenuse sulgemise vajadusest, kõigi elanikkond on märkimisväärselt noorem kui Eesti keskmine jne jne.

Lühidalt - viidatud uuringu tulemusena selgus, et ka Kiili alev on selge nn kohalik tõmbekeskus, mis saavutas korrigeeritud andmetel Harju maakonna keskuskohtade hulgas kõrge kaheksanda koha, olles teenuste tasemelt samaväärne nt Saue linnaga ning isegi eespool Jüri alevikku (vt www.hol.ee/harjumaa-tombekeskuste-maaratlemine-217).

Sakuga samas paadis

Kahetsusväärsel kombel Harju maavanem oma siseministeeriumile edastatud ettepanekus Kiili alevit tõmbekeskusena välja siiski ei pakkunud. Ja mis veel huvitavam, puudub ka adekvaatne ja konkreetne põhjendus, miks seda ei ole tehtud, eriti võrdluses asulatega, mis on saanud oluliselt vähem punkte, kuid on nimekirjas esindatud.

Kiili vallavolikogu esitas maavanemale selle kohta järelpärimise ning tänaseks on laekunud ka vastus, kus sisuliselt ainsa põhjendusena on toodud välja juba ülalnimetatud "töölkäimise" tingimus. Jah, see puudujääk vastab kahtlemata tõele, kuid täpselt sama palju ka kõigi teiste puhul, kes millegipärast on nimekirja sattunud.

Teiseks tekib küsimus, et milleks oli vaja tellida uuring ja kulutada selleks raha - kui töölkäimise näitaja on määrav, siis seda puudutav statistika oli juba varem mustvalgel olemas.

Kokkuvõtteks võib nentida, et tehti küll uuring, aga lõpuks otsustati ikkagi subjektiivselt ning olgu siinkohal veel mainitud, et Kiiliga analoogsesse situatsiooni on pandud ka Saku alevik ja vald.

Tahame iseseisvust

Sellesse kõigesse võiks ju suhtuda rahulikult, aga kahjuks pole võimalik, sest tegu on Kiili valla jaoks kõige otsesemal kombel eksistentsiaalse küsimusega.

Riigi (või vähemasti ühe valitsuspartei) huvi on kohalike omavalitsuste hulka Eestis drastiliselt vähendada ning seda juba järgmisteks kohalike volikogude valimisteks 2017. aastal. Tõmbekeskuste määratlemise protsess on reformi esimene osa.

Kiili alevi tõmbekeskuste hulgast välja jätmine viitab selgele soovile likvideerida ka Kiili vald kui iseseisev omavalitsusüksus.

Me ei tea, kas kusagil ja kellegi arvutis on olemas mingid kaardid uue kavandatava olukorraga ning millise omavalitsuse külge Kiili vald seal on kleebitud või ära jagatud.

Kui rääkida otsestest piirinaabritest, siis statistiline ja ka tegelik reaalsus on see, et Kiili elanike side Rae või Saku vallaga on täna praktiliselt olematu ja Kose või Kohila vallaga täiesti olematu. Kooli või lasteaeda ei käi nendes suundades mitte keegi, tööle käib Saku valda 2% ja Rae valda 5% meie inimestest.

Juhul kui riik hakkab tegema ülevalt poolt jõuga omavalitsusreformi ning 5200 elanikuga Kiili vallale, mis Eesti mõistes on tegelikult suur vald, ei ole kohta päikese all ette nähtud, siis peab loomulikult vallarahvas referendumil valima, millises suunas ühinemine aset leiab. Piirinaabreid on meil teatavasti ju viis, lisaks juba mainitutele ka Tallinna linn. Aga Kiili vallavalitsuse ja vallavolikogu ning ka Kiili valla rahva selge soov on siiski iseseisvana jätkamine.

Ja seda ei ole ilmselt palju tahetud valla puhul, mis viimase Geomedia uuringu põhjal oli Eestis võimekuselt 14. kohal, sh eespool paljudest linnadest.