Minu laps on hüpik — mida teha?

 (34)
Minu laps on hüpik — mida teha?
mudilaneScanpix

Uus kooliaasta on alanud ja energiast pakatavad poisid ja tüdrukud harjuvad taas koolirütmiga. Osa kohaneb kiiremini ja võtab vaevata omaks igapäevase korra ja reeglid, teistel läheb aga kauem aega, et suvisest vabadusest loobuda. On ka selliseid lapsi, kes hoolimata rütmist, pidevast harjutamisest või korrast kipuvad ikkagi olema ülienergilised, tormakad ja tähelepanematud, neid ja nende tegevusi jagub nii klassi kui ka tervesse kooli - need on nn hüpikud ehk hüperaktiivsed lapsed.

Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). ATH kirjeldab seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumise ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. Sellised lapsed on energilised, püsimatud, unustavad tihti, nad on impulsiivsed ja keskenduvad halvasti. Samas õige suunamisega avaldub neis palju häid omadusi - loomingulisus, abivalmidus, sära ja särtsakus. Hüperaktiivsust esineb keskmiselt 7-12% lastest.

Probleemid võivad ilmsiks tulla juba lasteaias, aga koolis kindlasti, sest koolis peab laps väga paljude asjadega toime tulema - pikalt ühe koha peal istuma, kohanema klassikaaslaste ja õpetajaga, õppima kirjutama ja lugema -, kuid ATH-lapsele on kõik need tegevused pingutust nõudvad. ATH-last saab õigete võtetega suunata, aga nippide leidmine eeldab loovust ja jaksu.

Tugirühmad vanematele ja õpetajatele

Mida teha, kui pole jaksu või oskusi lapsele teadlikult ja loovalt läheneda? Kui tundub, et keegi ei mõista ja olete oma mures üksi?

Siin on suureks abiks tugirühmad vanematele ja õpetajatele. Tugirühma kohtumised toimuvad kord kuus ja neil osalemine on tasuta. Tugirühm ei ole ainult loeng, see on arutelu, teadmised ja nipid, vastused küsimustele ja olukordadele. Tugirühma eesmärk on pakkuda vanematele ja õpetajatele võimalust jagada neutraalsel pinnal teistega oma positiivseid ja negatiivseid kogemusi, mõtteid, rääkida oma muredest ja ka nippidest, mis on aidanud. Õpetajad kuulevad vanemate arvamusi ja muresid, vanemad omakorda õpetajate raskusi hüperaktiivsete laste õpetamisel ja kasvatamisel.

Tugirühmas koos käies ja vesteldes süveneb õpetajate koostöö vanematega ja seeläbi paraneb ka lapse olukord. «Kuna ATH-lapsi on suhteliselt palju, oleks lapsevanematele kodu lähedal paikneva tugirühma olemasolu väga vajalik,» kirjutas laste päevakeskuses käiva lapse vanem ATH-koolituse tagasisidelehes. «Arvan, et selliseid koolitusi ja tugirühmasid oleks vaja teha laiemalt - lasteaia kasvatajatele, õpetajatele ja lapsevanematele, miks ka mitte koolides koolilastele õppimaks oma käitumist kontrollima ja elus hakkama saamiseks.»

Loe Nõmme tugirühma kogunemiste kohta Nõmme Sõnumite blogist.