Minu mälestised IV
Seda nähes ehmatanud vend küll raskesti, aga ära peita pole enam saanud. Pargiajajad mehelt raha ja vara nõudma. Käsivad hirmsate ähvarduste all aidaust avada. Kas pole vend nende keelest aru saanud või mis, ta pole ust avanud.
Seepeale on röövlid veel vihasemaks saanud, venna ära tapnud, aidaukse ise lahti murdnud ja vara ära röövinud.
Sealt lahkudes on nad märganud õues mängimas väikest last. Selle on nad teistele hirmuks ja karistuseks, et nad kodus pole olnud, samuti ära tapnud ja surnukeha kuuse latva, mis väravas kasvanud ja mille ladva nad teravaks teinud, üles rippuma pistnud.
Kodurahva hirm ja ahastus olnud kirjeldamatu, kui nad tagasi tulles silmanud kordasaadetud kuritööd. Mõne aja pärast ilmunud sinna tallu samad pargiajajad uuesti kahe reega, ühel viljakotid, teisel kirst peal. Teine vendadest, kes kodus juhtunud olema, valmistanud parajasti õlut oodatavate jootude (ristsete) jaoks.
Mehed kärkinud peale ja käskinud kohe liha keetma hakata, mis ka tehtud. Pikk laud seatud tuppa ja mehed sinna taha ritta istuma - neid olnud arvult viis - kõikidel näod väljapoole. Mehed hakanud siis pidutsema. Söönud ja joonud viin ja õlut ning pidanud end väga toorelt üleval, sealjuures ähvardades pererahvast tappa, kui nad nende tahtmist ei peaks täitma.
Vend, kellel hiljutine rööv- ja mõrtsukatöö värskelt meeles, kartnud selle kordumist ja hakanud mõtiskelema, kuidas ennast ja teisi selle hirmsa saatuse eest päästa.
Ta seadnud suure paja veega koldes tulele, ja kui vesi keema läinud, täitnud pange ning paisanud röövlitele, kui need suuremas priiskamishoos ähvardustega tulnud, keeva vett vastu nägu, nii et need nägemise kaotanud ja uimaseks jäänud. Seepeale kahmanud puunuia, mis varemalt valmis pandud, ja löönus meestele pähe, nii et nad surnult maha langenud. Laibad aga matnud õues ojal jää alla.
Kirstu avades tulnud seal nähtavale kõiksugu röövitud varandused: riideid, naiste ehteasju, rätikuid, bordesid, siidlinte, hõbepreese, kaelaehteid jne. 1).
Seepeale on vennad, kartuses, et neid ehk jälle tülitama tullakse teiste pargiajajate poolt, otsustanud maha jätta senine elukoht ja rännata mujale warjulisemasse paika.
Nii asunud siis üks vendadest Uulu randa ja teine, nimega Madis, Mustajõele elama.
1) Sarnaseid mälestisi leidub ka paljude teiste perekondade ajalugudes. Muidugi on mittefolkloristil raske kindlaks teha, mis äsjamainitud perekonna mälestistes vastab tõsiasjule ehk mis selles pärit on rahva traditsiooni shabloonilisest sisust. Siin jäägu ta muu aine ühendusse, sest ta iseloomustab nii ilmekalt meie suusõnalisi perekonnalugusid H. S.
Järgneb
