Minu peolugu: Edgar Pärnust võrdleb Veronika Portsmuthi Miina Härmaga

Ilmataat otsustas laulupidu hea ilmaga õnnistada. Tõsi, päeval oli ikka päris kuum, mul õnnestus oma nägu täitsa "ilusaks" päevitada. Muidu oli kõik pea ideaalilähedane, soe ilm, vahelduv pilvisus ja värskendavad tuulehood. See pidu erines eelnevatest selle poolest, et ma ainult laulsin.

Endise pillimängijana kuulasin kõik puhkpillilood ära ja pean tunnistama, et lood olid küllaltki "tihedad" ning mitmekesised ja nagu mulle räägiti, kohati ka päris rasked. Mulle meeldisid need väga, eriti "Dies festus" ja "Puhu tuul". Pean need hiljem kindlasti üle kuulama.

Lähemal paaril päeval tuleb tööl raskusi keskendumisega, sest ma olen hinges ikka veel laululaval laulmas, ausõna. Rahvast tundus olevat vähem kui viimasel üldlaulupeol, kuid side lauljate ja publiku vahel oli olemas, lainete tegemine on hea näide.

Rongkäik läks samuti väga meeleolukalt. Marssimine orkestrihelide saatel on äraütlemata vahva. Veendusin, et laulupeo rongkäik ilma orkestrita on nagu seks ilma mõnuta. Sain lauluväljakuni koolilippu kanda, see oli tõeline privileeg, mis tegi minu hea tuju veelgi paremaks.

Ma ei oska hästi kirjeldada seda tunnet, mis mind laval valdas, ma olin siiralt rõõmus, uhke. Ma andsin osa endast teistele, kuid sain tagasi tuhat korda enam, tundsin ühtsust teistega. Tõotan, et laulan edasi ja käin laulupidudel niikaua, kuni jalad, mõistus ja hääl kannavad. Sest see tunne, kui sa laulad enam kui 20 000 inimesega, on kirjeldamatult ülev ja võimas.

Mind pani veidi imestama see, et laulupidu nii kähku ära lõppes. "lisalooks" jäi ainult "Ta lendab mesipuu poole". Lootsin, et rohkem lugusid võetakse üles. See-eest läksid mitmed lood kordamisele, mis mulle väga meeldis. Enda lemmikuteks said "Liivimaa pastoraal" ja "Domine Jesu".

Üldse oli kogu laulakava, eriti segakooride oma, väga meeldiv - mitmekülgsem ja kirevam kui varem. Mõned lood osutusid õppimise perioodil parajaks pähkliks ja tekitasid tugevat frustratsiooni, kuid seda sügavam oli rahulolu, kui need selgeks said. 

Ka tantsupidu jättis väga hea mulje. Tantsijaid moodustasid kujundeid, mis olid juskui millegi ideaalse peegeldused, see liigutas mind tugevalt.

Veronika Portsmuth jättis samuti sügava mulje - energiline, jõuline, aga samas väga naiselik. Teda vaadates tuli mul Miina Härma kohe meelde.