Aasperes on oma perele kodu rajanud Raivo Kiis. Kiiside pere tähtsamateks pühadeks on kindlasti jõulud ja jaanipäev, mil kogu pere kokku saab. Ka isadepäeval on välja kujunenud oma traditsioon – koos perega minnakse lähiümbruse metsadesse matkama. Matkamisel on selle pere jaoks väga eriline roll – just tudengipõlves Tartus Ülikoolis, kus Raivo õppis elektriinseneriks ja Viive agronoomiat, kohtusid nad matkal Lõuna-Uurali mägedes.

Kiiside kodu võtab vastu sooja ja hubasena. Pere kokkuhoidmist ja ühtsust on selgelt tunda pereema Viive käitumisest – ta ei jäta pereisa üksi risttule alla, vaid asub lahkelt kohvi pakkudes  kaasale toeks.

Raivo on isaks kuuele lapsele. Kõige vanem tütar Kadri on 27-aastane, elab ja õpib  Saksamaal. Vanuselt järgmisele lapsele Madisele omistati tänavu suvel Eesti kaitseväe leitnanti auaste ning ta viibib praegu Ameerika Ühendriikides täiendkoolitusel. Poeg Andrese peas on mõlkunud plaanid minna Aafrikasse vabatahtlikuks, need viisid ta rännakule Inglismaale. Tema reisikirg on viinud teda ka Austraaliasse ning ema südame pidi murdma Andrese vabatahtlik retk Gruusia sõjakoldesse paari aasta eest. Kolmas poeg Tõnis õpib Sisekaitseakadeemias, Toomas on Haljala Gümnaasiumi abiturient. Nagu Kadri ja Madis, läks ka Mart, pere kõige noorem, isa jälgedes Tartusse Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppima. Tublid õppijad, aktiivsed sportlased, Eesti meister pranglimises, Tarvanpää ridades tantsupidudel osalenud - need on vaid osad märksõnad iseloomustamaks selle pere laste tegemisi. Küsimuse peale, kuidas see kõik saavutatud on, naerab Raivo: „Eks ikka nii, nagu ühes anekdoodis: kuidas te selle klaveri viiendale korrusele saite? Eks kass viis. Kuidas kass? Piitsaga sundisin. Tegelikult see ikkagi nii ei ole. Lapsed on ise jõudnud sinna, kus nad on. Kui, siis ehk hea keskkond, kus elame on aidanud kaasa. Preemiasüsteemi ei ole, koduseid töidki tehakse võrdselt.“ Tundub, et ainuke asi, milles Raivo tugev ei ole, on enda kiitmine. „Ah, söön parem kooki,“ sõnab ta. „Hea tunne, et kõik on hästi, mis muud.“

Pere ühised tegemised on meeltmööda kõigile. Osa on võetud Erna matkadest, seda küll erinevate koosseisudena – võistkonnas peab olema neli inimest. Kahel korral on võistkonna päästnud ka ema Viive. Kuigi võit ei ole isa sõnul esmatähtis, on siiski korra tuldud esimeseks, korra kolmandaks. Erna matkast on osa võetud selle algusaastatest alates ja Mart on saanud ka eripreemia kui kõige noorem osaleja. Mitte kõik ei ole valmis minema koos lastega 60-kilomeetrisele matkale, läbides teel sõjalis-sportlikke ülesandeid! Madis on kahel korral võtnud osa päris Erna retkest, kus korra ka võistkonnaga võitnud.

Tartu suusamaratonist on Raivo osa võtnud juba 19 korda, vahel on käidud ka koos poistega. Vahepealsed lumevaesed talved, vahetustega töö ja ajanappus on selle hobi, tõsi, hetkel tagaplaanile jätnud. Ometi leiab Raivo aeg-ajalt aega, et aardeid otsida. Seda juba seitse aastat. Just. Tegu on geopeitusega, mis on värskes õhus mängitav aardeotsimismäng, milles osalejad kasutavad GPS-i või muid navigeerimistehnoloogiaid või täpseid maakaarte, et peita ja otsida spetsiaalseid geopeituse aardeid. Eestis on selliseid aardeid peidus üle tuhande, Raivo on neist leidnud ligi viissada. Kuigi see hobi on Raivo eralõbu, on tihtipeale aardeotsingud seotud pere ühiste ettevõtmistega, mis tähendab, et viies kedagi lennukile või võistlustele võtab isa Raivo mõne tunnikese enda tarbeks, et ümbruskonnas ringi luusida ja peidetud aaret otsida.

Mart ja Toomas on aga avastanud enda jaoks jalgpalli. Kuigi Raivo sõnul oleks tema hing hoopis rahulikum, kui poisid tegeleksid mõne rahulikuma, ohutuma alaga, nagu näiteks …. „Langevarjuhüpetega,“ viskab Raivo taas nalja. Omal ajal sai viidud lapsi orienteeruma, aga kui huvi ei ole, siis ei ole asjal ka mõtet, on Raivo kindel.

Raivo on lehetoimetusele tuttavaks saanud eelkõige mälumängurubriigi kaudu, kus vastast talle naljalt ei leidunud. Selgub aga, et mälumäng selle sõna otseses tähenduses ei ole sugugi Raivo ala. „Igast asjast tuleb mõnu tunda,“ arvab Raivo ise.

Eesti vanasõna ütleb: „Mis isa ees vilistab, seda pojad taga tantsivad“. Rõõm on tõdeda, et Raivo Kiisi vile järgi on tantsimas kuus suurepärast järeltulijat, kellel kõigil kindel  siht silme ees.