Mis läheb Jõgeva hariduselus paremaks?
Kaardistame korra veel oma linna üldharidusega seonduvat. Mis on need tegurid, mis tagavad noore inimese arengu ja täisväärtusliku kasvamise läbi hariduse?
Noore personaalseks arenguks haridussüsteemis on vaja võrdseid võimalusi haridusele juurdepääsuks, haridussüsteemi läbipaistvust (arusaadavust, kuidas liigutakse ühelt hariduse astmelt teisele, mida noorel on võimalik ühes või teises astmes juurde saada jne). Et pakkuda noorele võimalikult mitmekesist, rohkete valikuvõimalustega haridusteed, peab süsteem oleme rahalise poole pealt efektiivne, haridussüsteem peab endas kandma demokraatlikke väärtusi, austama inimõigusi. Haridussüsteem peab olema jätkusuutlik, nägema läbi traditsioonide austamise perspektiivi ning arenemisvõimalusi tulevikus, peab olema tagatud kvalifitseeritud õpetajaskond ning kaasaegsed õpitingimused. Haridussüsteem peab endas sisaldama kvaliteeti, mida saab antud hetkel mõõta näiteks riigieksamite tulemustega, gümnaasiumi- ja põhikoolilõpetajate edasiõppimist jälgides, märgates noorte saavutusi nii kultuuri, spordi kui ka aineolümpiaadide vallas. Samuti saab hariduse kvaliteeti hinnata koolilõpetajate arvu, lõpetanute keskmist hinnet ning kõrgkooli, rakenduskõrgkooli või kutsehariduskooli lõpetanud noorte tööleasumist jälgides. Ilmselt on neid tegureid, millest sõltub noore areng, veel. Alates kodudest, sotsiaalsest õpikeskkonnast, huviringide olemasolust jne. Kuid kui võtta aluseks võrdsus, läbipaistvus, kvaliteet, efektiivsus, jätkusuutlikkus ja demokraatlikud väärtused meie tänases linna hariduskorralduses, siis enamik neist eeldustest on täiesti olemas. Harituse ja haridusega on aga paraku nii, et kui üks eelpool nimetatud teguritest hakkab lonkama, mõjutab see rohkemal või vähemal määral lõpuks kõiki teisi. Võttes aluseks need kuus tegurit ja vaadates, millisega neist on meie linnas aastal 2012 kõige rohkem probleeme ehk milline neist kõige rohkem lonkab ja kas 2013. aastal plaanitav muudatus aitab midagi parandada, siis on olukord linnavalitsuse poolelt vaadates järgmine.
Meie tänane haridussüsteem pakub kõigile noortele võrdseid võimalusi saada head haridust. Siinkohal ei pea ma silmas noorte erinevaid sotsiaalmajanduslikke võimalusi, vaid neid, mis on loodud linna ja riigi poolt. Meie tänane süsteem on läbipaistev. Lapsevanemal ja noorel on selge, missugusest haridusasutusest mida oodata. Valikuvõimalused peaksid olema arusaadavad. Kvaliteedi üle ei saa kummagi üldhariduskooli puhul nuriseda. Kõik need erinevad mõõdikud kvaliteedi juures ei näita, et meie linnas oleks midagi väga halvasti. Usun, et demokraatlike väärtuste austamisega ja noortele õpetamisega ei ole samuti midagi väga hullu lahti. Kumbki meie kool ei rakenda autoritaarset korraldust, kus arvamusi ei kuulata ning õpilane on pigem objekt kui subjekt. Kindlasti tuleb ette konflikte, arusaamatusi, kuid üldiselt on mõlemad koolid küllaltki avatud ning kannavad endas demokraatlikke väärtushinnanguid. Kuuest tegurist neljaga on täna seega hästi. Hästi aga ei ole haridussüsteemi efektiivsusega. Ei sisulises ega majanduslikus mõttes, mis otseselt mõjutab meie haridussüsteemi jätkusuutlikkust. Õpilaste arv on aastatel 2005-2011 vähenenud 516 võrra. See on rohkem, kui on täna õpilasi Jõgeva Ühisgümnaasiumis. Riiklik rahastamine on meie linna haridussüsteemi seeläbi vähenenud rohkem kui 500 000 euro võrra aastas. Lisame juurde viimaste aastate ebastabiilse majanduse, mis on vähendanud linna tulubaasi võrreldes 2008. aastaga 30 protsenti. Seetõttu ongi väga kriitiline küsimus, kuidas me tänase süsteemiga ja riikliku rahastamismudeliga suudaksime üldse teooriaski hoida oma hariduse nelja tugevat sammast, kui me ei muuda oma süsteemi efektiivsemaks. Sellises situatsioonis on tugevalt kahtluse alla sattunud ka jätkusuutlikkus. Usun, et veel mõned aastad suudaksime me sarnaselt jätkata, aga kas sellel on mõtet? Kui kuue teguri võrdluses on tõsise küsimärgi all kaks, siis ei tasu oodata, millal ülejäänud neligi küsimärgi alla satuvad.
Seoses plaanis oleva muudatusega üldhariduses, peaksime me üsna selgelt parandama just nimelt efektiivsuse printsiipi. Mitte ainult rahalise poole pealt, vaid ka sisulise poole pealt. Näiteks on meil võimalik koondada ühte kooli mõlema kooli parimatest parimad õpetajad. Seda muidugi juhul, kui need õpetajad loodavasse kooli tööle kandideerivad. Väikese linna paratamatus igas valdkonnas on oma ala tippude vähesus ning ka need on jaotunud hajusalt mitmete ettevõtmiste vahel. Nii ka hariduses. Loodavasse kooli saame koondada meie linna tippude tipud ning võib-olla tuleb juurde veel mõni väga hea erialaspetsialist, millest õpilased, kelle jaoks need muudatused tegelikult teoks tehakse, võidavad.
Rahalise ressursi koondamine ühte asutusse on ilmselgelt efektiivsem, kui seda jagada kahe asutuse vahel. Õpetajate streik, alushariduses töötavate õpetajate toetusstreik, huvikoolide õpetajate madalad töötasud - need on märgid, mida ei saa ignoreerida. Palju sõltub küll riigist, kuid mõningaid asju on võimalik selles valguses ka meil siin kohapeal ümber vaadata. Kui kogu lugu kokku võtta, siis alates 2013. aasta 1. septembrist on uus haridussituatsioon, mille tulemusel oleme koondanud ühtseks jõuks parimad pedagoogikaspetsialistid linnas, koondanud ühte asutusse kogu üldharidusse mineva rahalise ressursi. See peaks andma aastate lõikes meie haridusele võimaluse õppekvaliteedi arenguks kas või koolikeskkonna kaasajastamise mõistes. Täna, kus koolid on oma eelarvetega viidud sisuliselt nii kaugele, et nad saavad vaid elus olla, sest ei jätku mingitki ressurssi uutele väljakutsele vastu astumiseks (näiteks pole osalt võimalik uue õppekavaga kehtestatud tingimusi täita), tundub sellise süsteemi säilitamine enesetapjalik. Seda nii noorte, õpetajate kui kogu elanikkonna suhtes. Minu hinnangul on olulisim see, et tulevased muudatused võimaldavad linna haridussüsteemil ka areneda, mitte lihtsalt ellu jääda.
Tuleb rõhutada sedagi, et muudatustega kaasnev segadus ei kesta lõpmatuseni. Mingil hetkel saavad õpetajad ja teisedki haridussüsteemis töötavad inimesed tagasi töörahu, mida viimastel aastatel ei ole olnud, sest igal aastal on toimunud koolides koondamised. Õpetajaid koondatakse selgi aastal. Haridussüsteemi efektiivsemaks muutes suudame me pikemas perspektiivis hoida olemasolevat kvaliteeti, tagada linna hariduselu jätkusuutlikkus, läbipaistvus ja võimalusterohkus. Kõigil soovijal on võrdsed võimalused haridust saada. Seejuures ei pea me loobuma demokraatlikest väärtustest ning suudame loodava struktuuriga anda kõigile neile märksõnadele uue arengu ja hingamise.
Kõige olulisem on ju see, et Jõgeva linnas hariduse saanud noor oleks intelligentne, traditsioone ja väärtusi austav, kodukohast lugu pidav, avatud ja loova meelega, edasipüüdlik ja ettevõtlik.
Et mitte asjatuid illusioone luua, on oluline märkida, et majandusliku efektiivsuse saavutame muudatustele järgneval perioodil, kuna kahte asja ühel aja ei ole võimalik saada. Täiesti uut koolikorraldust ja rahalist kokkuhoidu ei ole võimalik 2013. aastal saavutada. Kui püüda mõlemat ja korraga, suretame me välja selle, mis olemas, ning peletame eemale kõik head inimesed, kes meie linnast ja linna õpilastest hoolivad. Muudatused maksavad ja selleks peab ka valmis olema.
