Tol aastal ei tehtud midagi (külajutu tasemel asub kalmistu tee eramaal). 2011. a. midagi ikka toimus - võeti maha mõned suured teeäärsed puud (aga võsa ?)

2011. a. lõpul tuli Aarne Põri välja ideega anda kalmistute hooldused jne. erakätesse. Väga küsitav projekt. Tee kalmistule on väga auklik ja peale vihma ka hirmus porine. Olin 2008. aastani sel kalmistul vähe käinud, aga täites oma lahkunud abikaasa viimast soovi, matsin ta Saikla-Nõmmele. Nüüd pean iga kord, kui on surnuaiale vaja minna, end füüsiliselt ja psüühiliselt ette valmistama, et see põrutamine taluda (sõidu kiirus ei loe).

Kas vallavalitsus või vastav komisjon ei saaks siin midagi ette võtta? Muhu-Hellamaal on näiteks mustkate ja siis oleks see viimane maapealne teelõik ka inimväärne lahkujatele ja leinajatele.

Valla leht ilmub ka väga harva ja on tihti täis üleriigilist materjali. Oma valla lehest tahaks lugeda lugusid oma vallast, selles elavatest inimestest, teateid, lahtioleku aegu (aeg-ajalt), tervise teemadel. Kirjutajad ei pea alati olema valla töötajad. Rohkem huvitaks nende väheste asutuste töö, mis on meil veel alles peale pikka stagnatsiooniaega.