Mis on minu pärand?
Tänapäevani meeldivad mulle pikad õhtud, kui saad omi mõtteid teoks teha. Meenutan sooja südamega lapsepõlvekodu suurt tuba, kus peale puutöö käis isegi lamba niitmine. Sealt edasi villatööd: ketramine, korrutamine, lõngade värvimine, kudumine. Kampsunid, sukad, so-kid, kindad, karupüksid - kõike oskas minu ema teha, ikka selles suures toas ja koos perega. Ema imeliselt värvitud toontoonis lõngu kasutan mina tänapäevalgi.
Ükskord enne jõule, kui kolmele lapsele oli peoks vaja uusi riideid, tikkis ema tütarde seelikutele ristpistes vöökirju. Lambiklaas läks katki, aga see minu ema ei ehmatanud. Ta tikkis edasi ahjutule paistel. Tema tahtejõud oli meile eeskujuks!
Selles suures toas oli ka leivaahi, milles valmisid võrratud hautised ja küpsetised!
Ma olen uhke, et omandasin nii palju töö-ja käsitööoskusi oma lapsepõlvekodust. Pärast keskkooli oli erialavalik lihtne - TPedI-sse JT-sse. See oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise, joonestamise, tööõpetuse ja kodunduse eriala, millest on saanud minu elu, töö ja hobi!
Ma olen õnnelik, et minu lapsed kasvasid ajal, mil laste töölesundimine ei olnud ahistamine!
Seega olen uhke oma kolme poja ja nende perede üle, sest nad on töökad, oskavad kõike teha ja tahavad kõike teha oma kätega.
Oma käsitööoskusi on mul olnud võimalus edasi anda noortele koolis ja „suurtele tüdrukutele" Juuru Käsitöötoas. Aitäh, et te olemas olete!
Tänan kõiki mõnusaid suurepäraseid Juuru inimesi, kes mind on märganud, toetanud, kaasa löönud minu tegemistes. Iga tunnustus teeb hingele pai! Tänan mulle omistatud Juuru valla aasta kultuuripreemia eest!
ASTA AHLBERG
E. Vilde nim. Juuru Gümnaasiumi kunsti-ja käsitööõpetaja, Juuru Käsitöötoa eestvedaja