Tänapäevani meeldivad mulle pikad õhtud, kui saad omi mõtteid teoks teha. Meenutan sooja südamega lapsepõlveko­du suurt tuba, kus peale puutöö käis ise­gi lamba niitmine. Sealt edasi villatööd: ketramine, korrutamine, lõngade värvi­mine, kudumine. Kampsunid, sukad, so-kid, kindad, karupüksid - kõike oskas minu ema teha, ikka selles suures toas ja koos perega. Ema imeliselt värvitud toon­toonis lõngu kasutan mina tänapäevalgi.

Ükskord enne jõule, kui kolmele lap­sele oli peoks vaja uusi riideid, tikkis ema tütarde seelikutele ristpistes vöökirju. Lam­biklaas läks katki, aga see minu ema ei ehmatanud. Ta tikkis edasi ahjutule pais­tel. Tema tahtejõud oli meile eeskujuks!

Selles suures toas oli ka leivaahi, mil­les valmisid võrratud hautised ja küpsetised!

Ma olen uhke, et omandasin nii palju töö-ja käsitööoskusi oma lapsepõlveko­dust. Pärast keskkooli oli erialavalik liht­ne - TPedI-sse JT-sse. See oli Tallinna Pe­dagoogilise Instituudi joonistamise, joo­nestamise, tööõpetuse ja kodunduse eri­ala, millest on saanud minu elu, töö ja hobi!

Ma olen õnnelik, et minu lapsed kas­vasid ajal, mil laste töölesundimine ei ol­nud ahistamine!

Seega olen uhke oma kolme poja ja nende perede üle, sest nad on töökad, oska­vad kõike teha ja tahavad kõike teha oma kätega.

Oma käsitööoskusi on mul olnud või­malus edasi anda noortele koolis ja „suur­tele tüdrukutele" Juuru Käsitöötoas. Aitäh, et te olemas olete!

Tänan kõiki mõnusaid suurepäraseid Juuru inimesi, kes mind on märganud, toetanud, kaasa löönud minu tegemistes. Iga tunnustus teeb hingele pai! Tänan mulle omistatud Juuru valla aasta kultuu­ripreemia eest!

ASTA AHLBERG
E. Vilde nim. Juuru Gümnaasiumi kunsti-ja käsitööõpetaja, Juuru Käsitöötoa eestvedaja