Meie kooli õpilaste jaoks on see iseseisvuse proovilepanek, suhtlemispraktika koos keelepraktikaga ja slaalomiõpe. Niisuguse lähetusega me 10. märtsil teele asusumegi. Olime valmis selleks, et meie reis kestab 12 tundi. Laevareis Helsingisse, siis 3 tundi ülimugavat, ajuti 200 km tunnikiirusega rongisõitu Seinajõele ja sealt 60 km autosõitu Lehtimäele. Meid võttis vastu imeilus, parajalt külm põhjamaine talv. Lumi oli lumivalge, hanged mehekõrgused ning katused paksude lumemütside all.

Nädal läks lahti.

Võõrustajad olid mõelnud sellele, et meie õpilased saaksid nii koolikogemuse kui ka lustimist ja koosolemist õhtupoolikutel. Meie reisiseltskond sulandus märkamatult Lehtimäe kooliperre. Diplomaatiliselt sai suhtluskeeleks mõlemale poolele võõrkeel ehk inglise keel.

Kui meie õpilased oma reisimuljetest kirjutasid, siis selgus, et muljet avaldas sõbralikkus, mis neid ümbritses, slaalomikogemus, diskoõhtu noortekeskuses, suusamatk pimeduses peatulede valguses ja osalemine erinevates töötubades, kokkamine super õppeköögis, vibulaskmine. Meeldiv oli lugeda, et oldi tänulikud muljeterikka nädala eest.

Mina ja Kersti Tiimus saime taas kohtuda oma ammuste sõpradega. Mitmed neist, kes olid 1989. aastal sõpruskooliliikumise alguse juures, on praegugi Lehtimäe koolis. Kindlasti on Heikki Honkola inimene, kes on asendamatu lehtimäelaste sõitudel Aresse ja arelaste sõitudel Lehtimäele. Ühel õhtul istusime nn vana kaardiväega Marjatta ja Matti Tammisalo kodus. Seal olid inimesed, kes on alati meie tegemiste vastu huvi tundnud ja igal võimalusel meid toetanud. Lehtimäelased on arvamusel, et nii pikalt ajaproovile vastu pidanud sõprussuhet tuleb väärtustada ja hoida. Are valda jäänud koolipoistest Kert /Alamaa/ ja Ranno /Aassalu/, kes olid esimesel reisil, on selle ajaga saanud pereisad. Nemad ja nende reisikaaslased võiksid muljeid oma esimeselt välisreisilt meenutada ja jagada.

Mõlemas koolis on palju uusi õpetajaid, seetõttu on plaan, et kahe kooli õpetajad saavad suvel kokku Kihnu reisil. Usun, et mõte saab teoks! Järgmisel kevadel on aga10 õpilast ja 2 õpetajat meie võõrustada. Loodetavasti on piisavalt peresid, kes soovivad külalise nädalaks oma perre võtta.

Mis jääb meelde?

  • Koolis valitsev ülirahulik töömeeleolu. Ei torganud silma õpilaste telefonisõltuvus, aga torkas silma, et õuevahetund on noorematele klassidele reegel.
  • Reeglitest peetakse kinni!
  • Igal õpetajal on kasutada arvuti ja projektor koos dokumendikaameraga, mis aitab säästa paljunduseks minevaid kulutusi ja õpilastele on tund maksimaalselt näitlikustatud.
  • Kriiditahvel on Lehtimäel ajalugu.
  • Kokandusklass, mis koosneb 3 täisvarustusega miniköögist /ka nõudepesumasin/. Seal toimetavad nii tüdrukud kui poisid.
  • Kõik, mida vaja kunstiõpetuse tunnis (värvilised paberid, pliiatsid jne.), on koolis olemas.
  • Uisuväljakut kooliõues puhastati ka öösel. Sealt kostusid litrimatsud veel hilistel õhtutundidel
  • Kooli hoolekogu poolt kirjutatud projektiraha eest on ostetud pillid. Hetkel tegutseb koolis 3 bändi.
  • Koolilõuna on tervislik, salatirohke, mitme erineva piimavalikuga, kuid magustoiduta.
  • Kooli ettevõtmisi toetavad ja aitavad läbi viia kooli hoolekogu, kohalik Lions klubi ja vabatahtlikud lastevanemate seast.
  • 4H liikumine on noorteorganisatsioon, mille kaudu arendatakse laste käelist tegevust ja looduses toimetulemist. Toimuvad ülekoolilised metsapäevad jms.
  • Jäi mulje, et Soome koolis ei võistelda, vaid laps tuleb kooli õppima ja avastama. Pole mõtet otsida oma lapsele nn paremat kooli, sest ühtmoodi nõuded ja võimalused on kõigis koolides. Laps käib kodukoolis.
  • Emotsionaalselt raske otsus oli valla väikekoolide sulgemine, kuid aeg nõudis seda ja 4 väikekooli koondati keskusesse.

Lehtimäki asub Helsingist 360 km kaugusel. Vallakeskus on Alajärvil so 30 km kaugusel. Lehtimäel on paarkümmend väikeettevõtet ja toidupood. On tavaline, et inimestel on 50- 60 km igapäevased tööle- ja kojusõidud. Lehtimäe kool püsib! Õpilaste arv pole vähenenud! Kunagi olime me ühesuurused, umbes 150 õpilasega koolid.

Mõtlemist jagub!