Kuigi viimastel aastatel käiakse üha sagedamini sügiseti end soojadel maadel “laadimas”, on seda võimalik teha ka Eestist lahkumata. Sügisel kallale kippuvat kurvameelsust saab leevendada valgusteraapiaga.

SAD (Seasonal Affective Disorder) valgusravi, mida nimetatakse ka virgutusvalgusraviks, on omamoodi kunstpäike, mis mõjutab organismi öö- päevast rütmi. Valgusravis kasutatakse nähtava spektri lainepikkusi, kuid selles puudub ultraviolettkiirgus. Valgusvoog liigub läbi silma optilise süsteemi nägemisnärvi kaudu peaajju käbikehasse, kus toodetakse heaoluhormooni serotoniini ja sellest tekkivat “unehormooni” – melatoniini. Valgus pidurdab ja pimedus aktiveerib melatoniini tootmist. Melatoniini taseme tõus pärsib kasvu- ja soojätkamise hormoonide tootmist. Kasvuhormoonide pärssimise tagajärjel häirub luude, lihaste ja kõhrede areng. Soojätkamishormoonide tasakaalu häirumine võib põhjustada impotentsust, viljatust, menstruaaltsükli häireid, kasvajaid. Vereringe kaudu toimib melatoniin ka neerupealiste koore hormoonidele, mille tagajärjeks võib olla antikehade produktsiooni pidurdumine ning organismi kaitsevõime ehk immuunsuse langus, mille tõttu esineb sagedamini infektsioone ja põletikke. Häirub ka adekvaatne reaktsioon stressiolukordadele.

Kaamose raviks oleks soovitav teha valgusravikuur 1–3 nädala jooksul igapäevaste seanssidena, kuid positiivseid muutusi meeleolus ja üldises enesetundes võib märgata juba 4–5 päeva pärast. Valgusravi on soovitav teha hommikupoolikuti. Kõige paremini mõjub valgusteraapiakuur aga profülaktilise ravina. Samuti võib valgusravi olla heaks abiliseks unehäirete puhul, mis on tingitud reisimisel tekkida võiva ajavahe sündroomist või öövahetustes töötamisest.

Kuid mitte alati ei ole seletamatu väsimus tingitud valguse puudumisest. Aina enam on kinnitust leidnud D-vitamiini vajalikkus meie organismile – tugevad luud, hästi funktsioneerivad lihased, südame, kopsude ja aju töökorras olek. Väga oluline on immuunsüsteemi seisund. D-vitamiini defitsiiti esineb meie kliimas inimestel tunduvalt sagedamini, kui seda arvata osatakse. Enam esineb seda inimestel, kes viibivad vähe väljas, rasedatel, imikutel, ülekaalulistel ja vanematel inimestel, kelle nahk on õhem ja ei sisalda piisavalt D-vitamiini retseptoreid.

Põhilise osa D-vitamiinist saab meie organism päikesevalgusest, kuid sügisest kevadeni see allikas meie kliimas praktiliselt puudub. On uuritud, et nädalane päikesereis (6 päeva) tagab organismile vajaliku D-vitamiini taseme 49 päevaks. Varasemal ajal peeti D-vitamiini vajalikuks ainult imikutele ja väikelastele nende luude normaalseks arenguks ja rahhiidi ennetamiseks, samuti vanematel inimestel osteoporoosi vältimiseks.

Tänapäeval on teadmised D-vitamiini olulisusest tunduvalt suuremad. D-vitamiini retseptoreid võib leida peaaegu kõikidest kudedest, ka immuunsüsteemi kuuluvatelt rakkudelt. Organismis muudetakse D-vitamiin aktiveeritud Dvitamiiniks e kaltsitrioliks. See on hormoonitaoline aine, mis reguleerib paljude elundkondade tööd. D-vitamiini defitsiit võib põhjustada valu nii luudes kui ka lihastes ja seda võib ekslikult pidada fibromüalgiaks või mõneks muuks haiguseks. Ka seostatakse D-vitamiini puudusega autoimmuunsete haiguste (sclerosis multiplex, reumatoidartriit jt) suuremat riski. Üheks märguandeks D-vitamiini puudusest võib olla ka sagedane haigestumine erinevatesse infektsioonhaigustesse (immuunsuse langus).

Kuid – D-vitamiini vaegus võib kulgeda ka ilma sümptomiteta. Uuringud on kinnitanud, et põhjapoolsetes maades, kus on vähe päikesevalgust, esineb sageli D-vitamiini puudust ja on täheldatud suuremat riski haigestuda eesnäärme-, rinna-, munasarja-, söögitoru- ja jämesoolevähki. Ka seostatakse D-vitamiini puudust lapseeas suurema riskiga haigestuda 1. tüübi diabeeti. Et vältida mitmeid tüsistusi ja haigusi, mis D-vitamiini puudus kaasa toob, oleks vaja teada oma D-vitamiini taset ja vastavalt analüüsile kasutada D-vitamiini toidulisandina.

Heaks abimeheks kaamose vastu ja immunoloogilise kaitsevõime tugevdamiseks on soolaravi, mille populaarsus on aastatega suurenenud. See sobib nii immuunsüsteemi tugevdamiseks, hingamisteede haiguste profülaktikaks kui ka krooniliste kopsuhaiguste korral. Lisaks soolamolekulide hingamisteid puhastavale toimele aitavad negatiivsed ioonid maandada stressi.

Kui ühendada soola- ja valgusravi, toituda tasakaalustatult, liikuda võimalikult palju värskes õhus ning vastavalt vajadusele tarbida D-vitamiini, on suur tõenäosus, et kaamos jääb tulemata ja organism suudab võidelda kimbutavate viirustega.