Teade kevade saabumisest täitis meid sellise energiaga, et lisaks õppimisele (või hoopis selle asemel!) on meil tuhat muud tegemist.

Aga alustagem siis!

1. märtsil toimus Sindi gümnaasiumis ühiskonnaõpetuse viktoriin. Võistkonnas oli 3 õpilast. Meie kooli esindasid 9. kl õpilased Liis Künnapas, Marianne Künnapas ja Taavi Altpuu. Tasavägises võistluses saavutati tubli 4. koht. (T. Tammela).

2. märtsil toimus Pärnu Maavalitsuse 2. korruse saalis maakondlik 7. klassi õpilaste geograafiapäev. Igast koolist osales kuni 6 õpilast. Meie kooli 7. klassist osalesid geograafiapäeval Hanna Rätsep, Ave Mitt, Kristo Roots, Risto Leesmäe, Kevin Tarn ja Kermo Reinaus.

Kavas olid viktoriin, geograafilised mängud ja palju muud huvitavat. Õpilaste jaoks oli selle ürituse kõige erutavam moment kindlasti see, et osalevate koolide õpilased jagati segavõistkondadesse, kus tuli hakata koostööd tegema täiesti võõraste võistkonnakaaslastega.

Kokkuvõtteks võib küll öelda, et oli üks huvitav ja tore päev. Õpilastele oli see suhteliselt pingevaba ja rõõmus üritus, sest sellel päeval ei reastatud koole tubliduse järgi ritta, seega ülesandeid sai lahendada mõnuga. Geograafiapäeva lõpetuseks said kõik võistkonnad koduteele kaasa magusad auhinnad. (K. Kukk).

Pärnumaa Pranglimise finaalvõistlusel 31. 03. Paikuse Põhikoolis saavutas Kertu Kirsipuu (9. kl) neidude arvestuses tubli 8. koha. Tori kool oli Pärnu linna ja maakonna arvestuses 7. (H. Mitt).

1. aprill oli vanarahva kalendris karjalaskepäev.

5. ja 6. klassi õpilased läksid 1. aprilli muuseumitundi, märkmelehed kaasas. Nendest kirjapanekutest luges emakeeleõpetaja välja järgmist.

Õpilased said seal proovida lüpsmist, mis tegelikult seisnes "lehma nisa puudutamises", õppisid loitsude moodustamist - parim loits pidi olema tänamine. Ja veel sai igaüks endale tugevaid jalgu soovida. Selleks tuli hüpata hobuseraua peale ja soovida: "Jalad tugevaks kui raud!"

Muuseumitunnis rääkis Lea Puust, et 1. aprillil aeti kari välja olenemata ilmast. Karjalapse vits ei tohtinud olla pihlakast, see pidi mõjuma lehma piimaannile. Loomadele tehti kaitseks huntide vastu tõrvaga rist otsaette. Karjaõnne vaadati ka karjapoisile antud muna abil. Veel oli vaja meeles pidada, et karjalaskepäeval ei laenatud midagi majast välja - see pidi majaõnne ära viima. Kui kari oli taas lauta aetud, pani karjapoiss vitsa räästa alla kuivama. Tegelik karja väljaviimine algas alles jüripäevast, kui rohi juba pisutki kasvanud oli. (J. Lange)

Pärnu Maakoolide miniliiga võrkpalliturniir 4.-6. klassi tüdrukutele ja poistele toimus 6. aprillil Audru Keskkooli võimlas.

Minivõrkpalli mängitakse võrkpalli reeglite järgi, aga väiksemal mänguväljakul ja korraga on platsil 4 mängijat. Keelatud on ülevalt palling.

Tori kooli tütarlaste võistkond saavutas tubli 3. koha Audru ja Tõstamaa tüdrukute järel.

Võistkonda kuulusid: Andra Lemets, Sille Altpuu, Mari-Liis Tasane, Liisa Klemmer, Lisann-Mari Kaunissaar, Siret Jõgiste ja Kristin Tarn.

Poiste võistkond pidi leppima seekord 6. kohaga. Kuna pooled meie võistkonnast on alles 4. klassi õpilased, siis oli see esimene võistlus täis väärtuslikke kogemusi. Loodame, et paari aasta pärast on neil poistel põhjust kõrgematele kohtadele pretendeerida.

Perspektiivikasse võistkonda kuulusid: Andreas Kallaste, Kevin Künnapas, Aron Lemets, Raul Adams, Brent Nõmm, Gert Särev, Fred Kurrot, Jaagup Lasn. (R. Petersell).

6. aprillil toimus maakondlik õpilaste mälumäng VARIA, mille seekordne korraldaja oli meie kooli huvijuht Anne Borkvel. Võistlusest võttis osa 19 võistkonda. Tori kooli esindasid Teve Kruus, Aksel Borkvel, Maris Ennusaar, Mari-Liis Puust ja Mai Lüüsalu. (D. Jõerand).

Heli Mitt ja 7. klassi õpilased Hanna Rätsep ning Eliis Reinola osalesid 8. aprillil Tartus eestikeelse kooli 325. aastapäevale pühendatud konverentsil. Konverentsi peateema oli "Haridus on valgus. Eesti kool vaatab tulevikku". Hariduse teemadel kõnelesid õpilased, õpetajad, kooli-ja vallajuht, haridusminister ja teadlased.

Kõlama jäid järgmised mõtted: Rootsi aeg oli Eesti ajaloos oluline, sest siis loodi esimesi rahvakoole ning asutati Tartu Ülikool. B.G. Forselius rajas 1684. aastal kuningriigi toetusel Tartu lähedale koolmeistrite kooli. Seminari lõpetamise järel 1686. aastal asusid esimesed koolmeistrid Eesti-ja Liivimaal talurahva lapsi koolitama. Forseliuse kasvatusteooria põhiprintsiip oli, et kõik õpilased tuleb tööle rakendada ja õpetada tuleb ilma karistuseta. Koolid rajati kihelkonna keskustesse, mõnikord mõisatesse või küladesse. Kui koolimajad puudusid, anti õpetust kirikumõisas, köstri majas või rehetoas. Lastele õpetati lugemist ja palveid. 17. sajandi lõpul jäi õpetamine siiski paljudes Eestimaa kohtades köstri ülesandeks.

Forseliuse Seltsi materjalist võisin lugeda, et juba 1693. aastal toimub Toris koolitöö. (Toimetised nr 3. 2000). J. Must kirjutab oma raamatus "Tori kooli algusajad", et 1728. aastal õppis Tori köstrikoolis 6 last. 1786. aastal oli Tori kihelkonnas 2563 talupoega, kellest 970 oskas lugeda. (L. Andresen "Eesti kooli ajalugu" Tln: Avita, 2003. Lk 86. ).

Tänapäeval elame me globaalses majandusühiskonnas, kus info igast maailma nurgast on hetkega kättesaadav. Seetõttu on oluline varajase õppimise võimalus. On olemas kindlad teaduslikud tõendid, et kasvav aju on uutele teadmistele eriti avatud. On väga oluline meie noorimatele anda võti lugemise juurde. Mitmed hiljem ilmnevad probleemid on tegelikult põhjustatud varasemate aastate ebaõnnestumistest. Pigem las kulub lastel rohkem aega baasteadmiste omandamiseks ja sellega edasisele õppimisele kindla põhja ehitamiseks.

Koolis ei saa kvaliteeti saavutada suurepäraste õpetajateta; õpetajateta, kes tunnevad oma ainet ning ei kõhkle palumast õpilastel teha seda, mis on vajalik igas õppeprotsessis - rasket tööd. Õpetaja on tänapäeva koolis suunaja ja juhendaja, kes võimaldab igal õpilasel osaleda talle sobivas rollis ja võtta vastutus oma õppimise eest.

Igal rahval on oma kultuur. Meid ümbritsevad erinevad rahvad. Muutub kultuur, muutub rahvas, aga alles tuleb hoida meie rahva olulisi põhiväärtusi. (H. Mitt).

Laupäeval, 9. aprillil, toimus Paikuse Põhikoolis maakondlik inglise keele olümpiaad, millest võtsid osa ka Tori Põhikooli õpilased, keda juhendas inglise keele õpetaja Ülle Urba. Väga tubli 7. koha 41 osaleja seas saavutas Dan Aleksander Soontalu 4. klassist. Samuti esinesid väga hästi Arnold Kell ja Otto-Kent Klemmer 6. klassist, kes saavutasid 36 osaleja seas vastavalt 13. ja 8. koha. Kaheksanda klassi noormehed Ivo Leesar ja Olari Tehver saavutasid 30 osaleja seas vastavalt 22. ja 28. koha. Nemad võivad omandatud kogemust kasutada juba järgmisel aastal lõpueksamit tehes. (Ü. Urba).

9. aprillil osalesid Kadri Männimets, Teve Kruus, Tanel Kask ja Gert Särev Kohtla-Järvel toimunud vabariiklikul matemaatikaviktoriinil NUPUTA. Võistkondi oli kokku 30 erinevatest Eestimaa paikadest ja väga auväärsete nimedega koolidest. Meie kooli tublid nuputajad said sellelt võistluselt väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks.

Algklasside matemaatika nädalal (11.-15. aprill) selgitati välja klasside parimad nuputamises ja peastarvutamises. Tunnustati korralikemaid matemaatika vihikuid. Iga päev oli võimalus lahendada ka päevaülesannet. Nädal lõpetati ühiselt lõbusate mängudega. Pari-mad said aukirjad, igale osalejale oli aga kingituseks šokolaadimuna. Kokkuvõttes klasside parimad olid: 1. klassist Carl Aadam Vihrov ja Henry Veeväli, 2. klassist Eliise Toominga, Nele Liis Sams ja Aveli Kohtla, 3. klassist Hanna Etti ja Marie Saar, 4. klassist Laura Laud ja Kaur Mihkel Kask. (H. Lilleste).

5.-9. klassi matemaatikanädala raames võisteldi peast arvutamises, ühikute teisendamises, nuputamisülesannete lahendamises ja õigete-valede väidete leidmises. Võimalus oli iga päev lahendada päevaülesannet. Lahendajaid oli palju! (V. Jansen).

16. aprillil toimus Paikuse Põhikoolis Pärnumaa 4. kl matemaatikaolümpiaad. Meie kooli esindasid Kaur Mihkel Kask ja Laura Laud.

8. aprilli keskpäeval kogunesid Tori kooli aulasse lastekoorid Juurikarult, Pärnjõelt, Tootsist, Pärnust ja Torist. Kokku 54 rõõmsat laululast ja kolm juhendajat (Kalli Rõõmusaare, Ellen Kupar ja Anne Rätsep). Ühiste jõududega viisime läbi laulupeoeelse laululaagri, mis päädis avaliku kontserdiga Tori kirikus. Kontsert tekitas nii osalejates kui ka publikus hea tunde ning selle tundega sai mindud 18. aprillil Pärnusse laulupeo ettelaulmisele. Ettelaulmine on alati veidi ka õnnemäng, sest laulud tõmmatakse loosiga. Õnnega on teatavasti aga nagu on! 13 laulu hulgast tuli tõmmata kaks ja kuna meie kooril lasub nn "Koidu" needus (M. Lüdigi koorilaul "Koit"), st igal ülevaatusel tõmbame loosiga selle raske laulu, siis ei olnud erand seegi kord. Hetkel usun aga, et needus on murtud, sest saime kenasti hakkama ja Elo Üleoja ning Kadri Hunt andsid lootust laulupeole pääsemiseks. (A. Rätsep).

Tööriista firma "Stokker" korraldas põhikooliõpilastele konkursi "Ehita võimas traktor". Meie koolist võttis osa 6. klassi õpilane Karol Kaldoja. Traktor tuli valmis ehitada talve jooksul. Pärnu "Stokkeri" esinduses valiti välja traktorid finaali. Finaali pääses ka Karol Kaldoja traktor, mille ehitamist juhendas vanemõpetaja Vilmar Olviste.

Finaal toimus 16. aprillil Tartus Maamessil. Finaalis oli esindatud 40 traktorit üle vabariigi.

Võistlus toimus 10 meetri pikkusel liivarajal raskuse veoga (200 g). Meie tulemus oli esimese 10 hulgas. Karol sai kingituseks hinnalise tööriistade komplekti. (V. Olviste).

12.-16. aprill kujunes ka vene keele nädalaks. Teisipäeval toimus maakondlik mõõduvõtt vene keeles. 6.-7. klassi viktoriinivõistkonda kuulusid Gert Särev ja Tanel Kask 6. klassist ning Kristo Roots ja Risto Leesmäe 7. klassist. Olümpiaadil esindasid meie kooli Gerli Paap ja Merilin Lilleväli 9. klassist. Tore, et leidub õpilasi, kes lisatööd ei pelga ja suur tänu neile kõigile!

Neljapäeval said suuremad vene keele sõbrad võimaluse külastada Sindi muuseumi ja seal välja pandud hohloma-teemalist näitust. Rõõmu tegi, et huvilisi oleks olnud rohkemgi, kui vallabuss mahutada suutis. Seekord said kaasa Gert Särev, Otto-Kent Klemmer ja Tanel Kask 6. klassist, Hanna Rätsep, Ave Mitt, Janeli Kirikal, Maris Ennusaar, Markus Saal, Kristo Roots 7. klassist, Ivo Leesar, Mari-Liis Puust ja Rita Leesmäe 8. klassist ning Merilin Lilleväli ja Tauno Reinart 9. klassist. Muuseumijuhataja Heidi Vellend rääkis väga põnevalt meie lähima naaberlinna ja vabriku ajaloost, tutvustas muuseumi väljapanekuid. Samuti nägime Pärnumaa tuntuimast vene kultuuri tutvustavast talust Ljubov Aleksandrovna Petrovale kuuluvat rikkaliku Hohloma külast alguse saanud tehnikas valmistatud imelisi käsitööesemeid ning saime ettekujutuse, kuidas neid valmistatakse. Poolteist tundi lendas märkamatult, meeldivad mälestused sellest päevast aga jäävad.

5. klass külastas kolmapäeval, 13. aprillil Pärnu teatrit, kus etendus Rakvere teatri mängitud aegumatu "Pipi Pikksukk". Etendus meeldis õpilastele, kahjuks jäid autogrammid näitlejatelt küsimata, kuna kiirustasime koolibussi ajaks tagasi. Suur-suur tänu Martin Johhannese emale, kes meile linnasõidul oma autoga abiks oli! (A. Kask)

16. aprillil võtsid meie kooli õpilased Ivo Leesar, Mari-Liis Puust ja Karol Kaldoja osa Pärnu linna ja maakonna ühisest staarijäljendamise võistlusest Playback. Oma vanuserühmas saavutati II koht. Tubli! (A. Poom).

16. aprillil toimus Vändras 8.-9. klassi õpilaste arvutiolümpiaad. Meie õpilastest osalesid Kristo Köster ja Danel Adra 9. klassist. 17. aprillil oli sama olümpiaad 5.-7. kl õpilastele Paikusel. Meie kooli esindas Gert Särev 6. klassist. (H. Kivi).