Misso valla ajalugu
Nende mõjujõud aga ei ulatunud kuigi kaugele, sest mõis tegi nad oma tööriistadeks.
Vallad kogukondliku omavalitsusliku üksusena said seadusliku aluse Eestimaa kubermangus 1816. aastal kehtestatud Talurahvaseadusega. 15.veebruaril 1866. aastal kinnitas keiser Aleksander II „Maakogukonna seaduse Balti mere kubermangudele”, mis pani kindla aluse maa kogukondlikule omavalitsusele, ja mis kehtis Eesti Vabariigis mõningate muudatustega kuni 1.maini 1937, mil hakkas kehtima uus „Vallaseadus.” Vallaseadus pani aluse valla poliitilisele elule, mille läbi sai hiljem võimalikuks Eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Esialgu talurahva omavalitsus valla tasandist kõrgemale ei küündinud. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni Vene aja lõpuni rüütelkondade kätte. 1890. aastate algul oli Eestis üle 1000 valla. Toimus valdade koondamine ja 1917. a aprillis jäi järgi ~ 400 valda. Seisuga 1. aprill 1939 oli Eestis 248 valda. 1926. aasta andmetel kuulusid Vastseliina kihelkonda Lasva, Loosi, Misso, Orava ja Vastseliina vald.
1945. aastal oli praeguse Misso Vallavalitsuse territooriumil Pugola ja Luhamaa Külanõukogu. 1950. aastal maarajoonide moodustamisega kuulus Luhamaa Külanõukogu Vastseliina Rajooni Täitevkomitee alluvusse. 1954. aastal peale külanõukogude reorganiseerimist liideti Luhamaa Külanõukogu Pugola Külanõukoguga ning Luhamaa Külanõukogu likvideeriti. Tsiistre ja Mauri kant kuulus Eesti Vabariigi esimesel perioodil Vastseliina valla koosseisu, jäi see nõukogude võimu ajal kuni 1954 Ruusmäe, Perametsa ja Illi külanõukogu alla; 1954 sai ka Tsiistre kant Misso külanõukogu territooriumi osaks. 1959. aastal muudeti Vastseliina rajooni Misso Külanõukogu Võru rajooniks Misso Külanõukoguks ja oli seda kuni külanõukogu likvideerimiseni 10. septembril 1992. aastal.
Tasub meenutada ka neid, kes kohapeal juhtrollis olid, olgu siis ülevalt poolt määratuna, kohapeal kellegi tahtel paika panduna või rahva poolt valituna. Säilinud andmed ja nendeks olid:
Misso vallavalitsuses 1944 – 1950 Vassili Solovjov, Albert Kulibkon, Albert Tasso, Simeon Krolikov, Ivan Jasnov ja Ernst Põld;
Pugola külanõukogus 1945 – 1954 Jaan Irbe, Senta Sokk (Lõhmuspuu), Alfred Erik;
Luhamaa külanõukogus 1945 – 1954 Aleksei Kull, Valter Rebane, Nikita Agafonov, Vassili Šolkov, Vladimir Sadanski, Kiril Nõmmik, Nikolai Niinepuu, Nikolai Mahno;
Misso külanõukogus 1954 – 1992 Herta Erik, Karl Erik, Silvia Oppar, Mart Olesk ja Juha Saarniit.
Misso vallavanemad:
1992 – 1993 Juha Saarniit
1993 – 1996 Guido Reedo
1996 – 2009 Lembit Sikk
2009 - Urmas Peegel
Misso vallasekretärid:
1954 – 1965 Karl Voss
1963 – 1966 Evi Kõosaar
1966 – 1974 Silvia Oppar
1974 – 1975 Helju Liiv
1975 – 1988 Pille Otsa
1988 – 2002 Maie Pajustik
2002 - Kaire Trumm
18 aasta eest 10. septembril kinnitas tollase Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel Misso valla omavalitsuse staatuse, kuhu kuulub 55 küla ja elanikke on jäänud 49 külla.
Ajalugu on just nii huvitav, kuivõrd me selle kuivade aastaarvude rea ise huvitavaks suudame mäletada. Hea Missolane, see on osake Misso valla ajaloost, kuna arhiivi hävinemisega ei ole säilinud materjale Misso valla kohta. Kui Teil on kodus säilinud mõni foto, dokument või midagi, mis on seotud Misso vallaga, tooge see valla sotsiaaltöötajale, et saaksime teha koopia, mille tulemusena saame koostada kroonika “Misso valla ajalugu”, mis säiliks praegustele ja tulevastele põlvedele.
KES MINEVIKKU EI MÄLETA, ELAB TULEVIKUTA.
