Väiksemad vastlapäevalised vallutasid kiirelt kelgumäe. Lisaks kelgutajatele oli tore näha mäel ka pisikesi lumelaudureid. Suuremad vastlapäevalised moodustasid seitse võistkonda ja teatevõistlused võisid alata. Üksteise võimed pandi proovile üle-hüppamises ja altpugemises, soomekelgu rallis, rivis marssimises ja kada-ajamises. Kui päevaprogramm oli jõudnud poole peale, ootas perenaine kõiki lõunale. Traditsiooniliselt olid pajas oasupp ning seajalad, soe piparmünditee ja ahvatlevad vastlakuklid.

Palju elevust tekitas kontidega ennustamine. Kõik vallalised naised said valida endale kondi, sellele nime peale kirjutada ja platsi keskele kokku viia. Nüüd oli vastlapäevale tulnud koerte etteaste aeg. Kumbki koer valis hunnikust endale kondi. Kui vanarahvast uskuda, siis peaks Misso vallas järgneva aasta jooksul vähemalt kahed pulmakellad helisema.

Pildil pidulik rongkäik. Foto: Kaspar Hakk

Pildil pidulik rongkäik. Foto: Kaspar Hakk

Pikima liu väljaselgitamiseks liitusid väikeste kelgutajatega ka suuremad. Tõeliseks proovikiviks osutus meeskondlik saanisõit. Kuna ilm oli sula ja mägi parajalt pehmeks kelgutatud, ei näidanud vana raske saan erilist libisemismärki. Kavalamad saanisõitjad leidsid, et saani saab kiiremini mäest alla mitte sellel peal istudes, vaid seda mäe otsast alla tõmmates. Väsitavale saanisõidule järgnes varvaste villitantsimine ja päevast kokkuvõtete tegemine.

Selgus, et teistest kiiremaks, kavalamaks ja vastupidavamaks osutus Tsiistre meeskond. Kõiki osalenud meeskondi ootas kingikott, mille sisu oli valminud kohalikust toorainest. Nii nagu päeva alguses antud vastlavandes lubatud, viidi mäelt lahkudes endaga kaasa ilusad mälestused, ergas vaim ja väsinud kere.

Hino külaselts tänab kõiki toredaid inimesi, kes meiega sel päeval olid. Kohtumiseni heinakuul!