"Saar on kompaktne, üks tubli omavalitsusjuht koos tegusa tiimiga suudab hallata kõik vajaliku," rääkis Palts. "Külarahval pole vaja vallavanema sooja kabinetti, vaid kooli, kauplust, sotsiaaltöötajat ja toimivat bussiliiklust."

Ta ütles, et pole mõtet kümne aasta pärast samade vaidlustega uuesti alustada, tegemist on mõistliku ja meie kõigi vahendeid säästva plaaniga, mis tuleb otsustavalt teoks teha.

Reformierakonna kandidaat Ene Kaups tõdes, et väike omavalitsus ei suuda finantseerida suuremaid projekte ega toetada oma elanikke ja abivajajaid.

"Kohalikke omavalitsusi on Eestis üle kahesaja, kaks kolmandikku neist on alla kolmetuhandese elanikearvuga ja kolmekümne viies vallas on elanike arv alla tuhande," kirjeldas Kaups. "Paljud neist tulevad oma ülesannetega hädavaevu toime väikese eelarve tõttu, mis ei võimalda täita kõiki seadusega pandud ülesandeid."

Kaupsi sõnul peab ühinemine siiski olema kohalike elanike ja volikogude vabatahtlik otsus ja riigi sundi rakendada oleks riigipoolne usaldamatuse väljendus.

Rahvaliitu esindav Lembitu Inno sõnul on ilmselge, et väikesed vallavalitsused on ebaefektiivsed, lokkav konnatiigi korruptsioon, kulutatakse mõttetult palju maksumaksja raha ja Hiiu saare asjaajamine on killustatud.

"Number üks – inimene ei tohi kannatada. Liitkem või lahutagem või mis iganes haldusreformist juttu tuleb," ütles Inno. "Number kaks – igasse valda peab jääma vallavalitsus, kellel oleks vetoõigus."

Hiiumaal võiks tema sõnul olla tugev omavalitsuste liit, kuhu kuuluvad valdade esindajad võrdsetel alustel. Omavalitsuste kaadrit tuleb aga kindlasti vähendada, et saavutada mingigi efektiivsus, mis rahuldaks maksumaksjat.