2011/2012. õppeaastast hakkas koolides kehtima uus riiklik õppekava, mis traditsioonilise hindamise kõrvale tõi kujundava hindamise mõiste.

Sellele eelnev õpppeaasta möödus Kabala Lasteaia-Põhikooli seitsmele õpetajale õppimise tähe all, et saada selgeks, mis on kujundav hindamine ja kuidas seda õppetöös rakendada. Õppimise käigus sai ise pidevalt katsetada uusi meetodeid, leida võimalusi õppimist juba õppeprotsessi käigus paremaks muuta.

Äsja lõppenud õppeaasta andis mulle võimaluse nüüd juba ise moderaatorina minna ja proovida, kuidas on õpetada ja selgitada teistele õpetajatele, mis on kujundav hindamine, millised eelised ja võimalused on sellel võrreldes traditsioonilise hindamisega.

Mind suunati Mäetaguse Põhikooli Ida-Virumaal, kus ootas seitsmeliikmeline õpikogukond, kes kõik olid juba mingil määral tutvunud kujundava hindamisega.

Iga algus on raske ja ka selles õpikogukonnas oli skeptikuid, kes suhtusid õpitavasse küllaltki umbusklikult. Mida sessioon edasi, seda põnevamaks muutusid õppepäevad ja seda huvitavamate ideedega tuldi välja. Julgeti hakata katsetama, toimus pidev üksteise toetamine ja uute võtete jagamine.

Huvitav oli jälgida nende paaride õppetööd, kus olid sattunud kokku vanema ja noorema põlvkonna õpetajad. Päris mitmel korral jäi kõlama, et just noorem oli see, kes innustas ja toetas vanemat kolleegi katsetama uusi meetodeid. Sain mõndagi mulle endale uut ja kasulikku. On ju õpikogukonna põhiideeks just üksteisega jagamine. Mida huvitavat oli tundides tehtud, seda kindlasti jagati kõigiga.

Kaheksa sessiooniga jõudsime ühisele arusaamisele, et kujundav hindamine jutustab õpilasele, missugune on tema õppimine ja kuidas ta õpib. Kõik see sünnib eesmärgistamise, efektiivse tagasiside ja eneseregulatsiooni kaudu.

Kujundav hindamine on protsess, milles osalevad võrdselt nii õpilane kui õpetaja.

Moderaatori aasta, üks minu võimalustest

Anu Vendelin

Eelmisel õppeaastal oli meie kooli seitsmel õpetajal võimalus saada selgeks, mis on kujundav hindamine ja kuidas seda õppetöös rakendada. Kursuse jooksul tuli ise pidevalt katsetada uusi meetodeid, rakendada neid tundides, muutes seeläbi tunnid huvitavamaks nii õpilaste kui iseenda jaoks.

Selle õppeaasta teisel veerandil avanes mul võimalus ise moderaatorina kätt proovida: direktor tegi mulle ettepaneku olla moderaatoriks meie veel koolitamata õpetajatele. Kursuse alguses oli hirmutav olla koolitajana oma kolleegide ees, kuna nende hulgas oli skeptikuid, kes oma arvamuse ka välja ütlesid.

Iga sessioniga muutus õpikogukond vabamaks, meeldivamaks ja üksteist toetavamaks. On ju kujundava hindamise olulisimaks komponendiks üksteisega kogemuste ja ideede jagamine.

Õpikogukonna liikmed proovisid kursustel omandatu tundides reaalselt läbi ning tõdesid, et tunnid läksid nii nende endi kui õpilaste jaoks huvitavamaks. Igaks sessiooniks tuli sooritada kodutöö, mida nende sõnul olnud tüütu teha, kuid mis pani mõtlema ja analüüsima tehtava üle.

Kaheksa sessiooniga said õpetajad teadmise, et kujundav hindamine annab õpilasele teada, missugune on tema õppimine, kuidas ta õpib ning, et see kõik saab võimalikuks eesmärgistamise, efektiivse tagasiside, õpilase tööde tagasiside ja eneseregulatsiooni kaudu. Kujundav hindamine on protsess, milles osalevad võrdselt nii õpilane kui õpetaja.

Õpikogukonna modereerimine oli minu jaoks suurepärane kogemus, mis aitas õppida tundma oma kolleege, õpetama täiskasvanud õppijaid, areneda ise edasi ja õppida koos õpikogukonnaga. Kui mulle edaspidi pakutakse võimalust olla moderaatoriks, siis ma kindlasti võtan ettepaneku julgemalt vastu.