140- ja 70-kilone kell on valmistatud eritellimusel Saksamaal. Need on valatud spetsiaalsest kellapronksist, milles on 78 protsenti vaske ja 22 protsenti tina. Suurem kell kannab kirja „Au olgu jumalale kõrges" ja väiksem - „Mu hing ülistab issandat". Kellade valmistamist juhatas Toomas Mäeväli OÜ-st Mäeväli Orelitöökoda. Raha 16 000 eurot saadi selleks Leaderi programmist, omaosaluse kattis kogudus.

Kümmekond aastat pidi kogudus läbi ajama Mõisaküla vabatahtlike tuletõrjujate annetatud väikese mõranenud kellaga, mis koguduse juhatuse esimehe Kunnar Kerese sõnul ühe võimalusena kirikus nüüd vaatamiseks välja pannakse.

Uusi kelli said kirikulised uudistada veel ka neljandal advendil pärast Viljandi naiskoori Eha kaunist jõulukontserti. Torni tõsteti need

19. detsembril ilma viperusteta tavalise tali abil. Esmakordselt kajasid kirikukellad kolm korda jõululaupäval: veerand tundi ja viis minutit enne teenistuste algust ning peale teenistust kirikulisi koduteele saates.

„Kellasid saab panna tööle kas automaatselt, valides vastava programmi, mis on süsteemi sisestatud, või käsitsi, vajutades kella nuppu juhtimispaneelil. Teine vajutus nupule seiskab kella. Seega saab helina pikkust ise valida," selgitas Keres.

Programmid on tema sõnul seatud nii, et pühapäeviti, kui kell 14 on jumalateenistus, heliseb kell 13 kaks minutit suur kell ja pool tundi hiljem kaks minutit väike. Kell 13:55 helisevad mõlemad kellad neli minutit, mille järel on täistunnikell ja algab jumalateenistus.

Matuste ajal helistatakse väiksemat kella üksikute löökidena iga kaheksa sekundi järel veerand tundi. „See tuleb eelnevalt kokku leppida nagu nagu ka see, kui soovitakse lahkunu ärasaatmist kirikust," juhtis Keres tähelepanu.

Mõlemad kellad löövad üle väikelinna kaheks minutiks kõlama ka igal keskpäeval.