Kui ajakirjandusel on õigus võtta endale kohtumõistja roll, siis eeldaks, et järelduste tegemisel ollakse objektiivne ja artiklites toodud faktid on ka tõesed. Seda rõhutab ka Eesti ajakirjanduseetika koodeks.

Selle punkt 1.4 kohaselt vastutab ajakirjanik oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisat sioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Eetikakoodeks (p 3.5) näeb ette, et „toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust".

Leiame, et antud juhul on Võrumaa Teataja rikkunud ajakirjandusele ja ajakirjanikele esitatud põhimõtteid. Artiklites toodud väited ja seisukohad on esitatud kontrollimatult, pole tõesed ja on pahatahtlikud, millega on sügavalt eksitatud ajalehe lugejaskonda ja esitatud räigeid süüdistusi Võru valla pihta.

Tuginedes dokumentidele ja faktidele, selgitame allpool Meegomäe külas Kaarna maaüksuse tagastamist, piirnevate suvilakruntide ostueesõigusega erastamist ja detailplaneeringu koostamist Kaarna kinnistul.

Meegomäe küla endistele aianduskooperatiividele (sh Rõõm ja Sipelgas) eraldati maa 1971. aastal. Projektdokumentasioonis nähti ette kruntide suurus ja juurdepääsuteed kruntidele. Need on praegu olemas ja neid ei ole keegi „pihta pannud".

Nii on Matti Härmikul ja Õie-Hilja Allal juurdepääsutee oma krundile olemas. Kuna nimetatud isikute krundid olid kooperatiivis äärmised, siis oli neil ja teistel äärmiste kruntide omanikel võimalik väljuda kooperatiivi ringpiirist ja lisaks eraldatatud maale kasutada maad (omavoliliselt) väljaspool aianduskooperatiivi piiri (ehitada garaaž, paigutada küttepuid, ladestada prügi jne).

1991. aastal alanud omandireformi käigus tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa talumaa endistes piirides. Maareformi seaduse kohaselt ei tagastatud aianduskooperatiivi ringpiiri sisse jäävat maad. Seega sai õigustatud subjekt Jaan Kaarna taotleda endise „Talumaa nr 3" maast ainult seda maaosa, mis jäi väljapoole aianduskooperatiivide ringpiiri. Maa mõõdistati 1996. aastal ja tagastati Jaan Kaarnale vallavalitsuse korraldusega 1.10.1996.

Aianduskooperatiivi Sipelgas projektdokumentatsiooni kohaselt oli krundi nr 97 suuruseks määratud 770 m2. Nimetatud krundi pindalaga 770 m2 erastas Õie-Hilja Alla 2000. aasta augustis. Piiriprotokollis, mille on allkirjastanud Õie-Hilja Alla 18.08.2000, on märgitud:

„Katastriüksuse piirid on looduses määratud kasutuspiiriga. Katastriüksusel on põhjapiiril ühine piirilõik Kaarna katastriüksusega 22,0 m piki piirdeaeda. Idasuunal on ühine piirilõik 35,0 m Sipelgas-98 ja läänesuunal on ühine piirilõik 35,0 m Sipelgas-96 piki maakasutuspiiri. Esipiiri pikkus on 22,0 m ja kulgeb piki tee eralduspiiri. Asjaosaliste juuresolekul on toimetatud piiride kättenäitamine vastavalt maaüksuse plaanile M 1:2000."

11. juuni artiklis „Võru vald lasi sisse vehkida suvilaomanike maa" on viidatud mingile müstilisele „viimasele maakorralduslikule toimingule aastatel 1998 -2000 seoses maade erastamisega".

Analoogselt Õie-Hilja Allale ei ole ka teised kruntide omanikud (Rõõm 49- 54 ja Sipelgas 96-99) maad erastanud väljapoole aianduskooperatiivide ringpiiri. Piiriprotokollides on märgitud piiri ja piirimärkide kohta, et „tagumine piir kulgeb mööda traat/võrkaeda ja asjaosaliste juuresolekul on toimetatud piiride ülevaatus ja piiripikkuste kontroll vastavalt krundi kasutuspiiridele ning asjaosalised piiride kättenäitamisel vaidlusi ei esitanud". Asjaosalised on eeltoodut ka oma allkirjadega kinnitanud.

Arusaamatuks jäävad krundiomanike praegused väited ajalehes, et nende krundi piir kulgeb väljaspool aeda. Arusaamatu on ka Võrumaa Teataja reporterite mõttekäik, et väljaspool oma kinnistu piire asub naabri maal veel maa, mida suvilaomanikud saavad omaks pidada. Artiklites on väidetud, et vald on ära võtnud maa, mis kuulub seaduse järgi suvilaomanikele, ning vald on ebaseaduslikult maa varastanud ja maha müünud.

Paraku ei anna aastakümneid toimunud maakasutus (prügi ja küttepuude ladestamine, maa hooldamine, teekasutus jne), millele artiklites rõhutakse, eelist maa omandamiseks. Seadusandja on maa erastamiseks andnud teised alused ja neid aluseid ei saa ükski omavalitsus muuta. Ka maamõõtmine käib seaduslikel alustel, mitte maamõõtja ütluste alusel. Ükski maamõõtja ei saa lubada ega anda teisele isikule kuuluvat maad, nagu väidetakse artiklites.

Samuti ei saa ükski omavalitsus müüa eraisikule kuuluvat maad, antud juhul Jaan Kaarna pärijatele kuulunud maad. Maaomanik valib ise, kellele ja mis tingimustel ta oma maa müüb, mingit ostueesõigust naaberkinnistu omanikele ei ole seadusandja ette näinud. Vaidlusaluseks teeks on praegusel juhul aianduskooperatiivi ringpiirist väljapoole jääv sissesõidetud rada, mis on kujunenud suvilaomanike majandustegevuse tulemusena, ja seda „lausa tänavaks" ei saa kuidagi nimetada.

Alusetud ja vassivad on väited, et Kaarna maaüksuse detailplaneering on ebaseaduslik ja detailplaneeringu menetlemine on toimunud suvilaomanike teadmata. Enne detailplaneeringu algatamist jagas kinnistu omanik Aime Kaarna talle kuuluva kinnistu kaheks maaüksuseks 2004. aasta septembris. Katastriüksuste piiride maastikul kättenäitamisele oli maamõõtja kutsunud tähitud kirjaga kõik piirnevate suvilate omanikud, sh Õie-Hilja Alla, kes on teatanud: „Kutse kätte saanud 18. okt 2004. Piirimärkide asukohad teadmiseks võetud. Märkusi ei ole."

Pärast maa jagamist omandas Kaarna maaüksuse OÜ Aesculus, kes esitas 2005. aasta veebruaris vallavalitsusele avalduse algatada Kaarna maaüksusel detailplaneering eesmärgiga jagada kinnistu kruntideks, määrata ehitusõigus ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad.

Võru vallavalitsus algatas detailplaneeringu koostamise 28.02.2005. Planeerimisseaduse kohaselt kuulutas vallavalitsus Võrumaa Teatajas Kaarna maaüksuse detailplaneeringu menetlemisest 2005. aastal neljal korral: algatamisest märtsis, eskiislahenduse ja lähteseisukohtade arutelust (13.05.), avalikust väljapanekust (25.08.-8.09.) ja avalikust arutelust (08.09.) augustis ning detailplaneeringu kehtestamisest septembris.

Planeeringu menetlemisest võtsid osa need planeeringuala piirinaabrid, kes seda soovisid. Nii esitasid oma taotlused ja võtsid aruteludest osa suvilakruntide Rõõm 50, 51 ja 53 omanikud. Pärast detailplaneeringu kehtestamist Võru vallavolikogus 14.09.2005 tähistas maamõõtja 2005. aasta oktoobris maastikul Kaarna maaüksusel moodustatud kaheksa krundi piirid, näitas need piirinaabritele kätte ja tegi teatavaks piirimärkide alalhoiukohustuse.

Aianduskrundi Sipelgas 97 omanik Õie-Hilja Alla oli kutsutud tähitud kirjaga piiride kooskõlastusele maamõõdubüroosse 10.11.2005. Õie-Hilja Alla kooskõlastusele ei ilmunud. Seadusest tulenevalt loetakse mitteilmumise korral piirimärkide asukohad ja nende alalhoiukohustus õigustatud isikule teatavaks tehtuks märkusteta.

Nagu eeltoodust näha, on suvilaomanikel olnud neljal korral võimalik oma Kaarna kinnistu poole jääva piiri kulgemisega tutvuda ja endale selgeks teha, kus lõpeb oma kinnistu ja algab naabri oma.

 Kuna Kaarna kinnistu tagastamise, detailplaneeringu menetlemise ning aianduskooperatiivi Sipelgas ja Rõõm kruntide ostueesõigusega erastamise toimingute taga näeb Võrumaa Teataja endise vallavanema Ülo Tuliku „kõrvu", siis märgime, et Jaan Kaar nale maa tagastamise korralduse väljaandmise ajal 1.10.1996 ei olnud Ülo Tulik veel vallavanemaks valitud ja Kaarna maaüksuse detailplaneeringu menetlemise ajal (v.a planeeringu algatamise korralduse allkirjastamine) ei olnud Ülo Tulik enam Võru vallavanem. Palume avaldada eeltoodud selgitus Võrumaa Teatajas.

 Ärakiri pöördumisest on saadetud Eesti Ajalehtede Liidu pressinõukogule.