Seda varianti eelistab ka Tallinna linn, vastav eelnõu on juba linnavolikogu menetlusse antud.

Kiilil oma eelistus

9. jaanuaril toimunud erakorralisel istungil kiitis Kiili vallavolikogu heaks seisukoha, et mööda ringteed kulgev raudteetrass on Kiili valla territooriumi puudutavatest variantidest kõige vähem sobilik. Põhjus: trass kulgeks läbi Luige aleviku, kus elab 1100 inimest ning raudtee rajamine tooks kaasa suured negatiivsed mõjud sealsele inimasustusele, sealhulgas kümnete eluhoonete lammutamise vajaduse.

Volikogu esimees Mihkel Rebane pidas vajalikuks volikogu nimel lisada, et Kiili volikogu ja vallavalitsus ei vastusta Rail Balticu kiirrongiliini, seda peetakse Eesti riigi arengu seisukohalt vajalikuks. "Juhul kui valla territooriumilt üle minek osutub vältimatuks, siis Kiili valla jaoks on eelistatum variant 10E," ütles ta.

10E on problemaatiline mitmes mõttes. Esiteks ei ühti see viie valla väljapakutud trassiniidiga, teiseks läbiks see loodavat Nabala looduskaitseala.

Erakorralisel volikogul sõnavõtuga esinenud kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust ühe eestvedaja Vahur Tõnissoo sõnul võib selle kohe ära unustada, et Rail Baltic hakkaks kulgema läbi loodava Nabala kaitseala. Ta toetus oma sõnades keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele, kes on, tõepoolest, korduvalt sama väitnud.

Ring ümber pealinna

Valla arendusnõunik Aimur Liiva sõnul on kindel põhjus, miks Tallinna ringtee varianti kohe alguses välja ei pakutud.

"Isegi ilma analüüsita oli Hendrikson & Ko'le (uuringufirma, mis tegeleb keskkonnamõjude strateegilise hindamisega - M. T.) selge, et see variant oleks seotud tohutute komplikatsioonidega, eeskätt otsese mõjuga sadade inimeste elukeskkonnale," ütles ta.

Mööda ringtee marsruuti kulgev Rail Baltic ärataks ellu ka aastaid kavandatud, kuid nüüdseks juba peaaegu unustatud Tallinna ringraudtee, millega juhitaks Tallinnast mööda ohtlikud veosed ning mis ühendaks omavahel Muuga ja Paldiski sadama.

Idee järgi saaks tulevikus samadel rööbastel Tallinna ringtee joonega liikuda ka kohalik reisirong, mis ühendaks Harjumaa tõmbekeskusi.

Aimur Liiva arvates pole sellel ideel tegelikkusega palju pistmist. "Maksimaalselt paarikümne Kiili valla inimese igapäevaste liikumistrajektooridega kattuv ja Luigel peatuv potentsiaalne reisirong, mis viib Ülemistele või Keilasse, on olematu kasu kaalukausil, mille teisel poolel laiutab kaubaraudteega kaasnev negatiivne mõju," põhjendab ta.

Liiva sõnul puudub sellisel trajektooril piisav hulk sõitjaid, sest tööjõu liikumine käib risti vastupidises suunas.