Mõtteid 9.klassi kevadel
Kelli: Sel kevadel lõpetame põhikooli. Ei suuda uskuda, et oleme nii kaugele jõudnud. Täiskasvanuks saamine on käegakatsutav. Kooliajast jääb meelde esimene märkus, mille sain 1. klassis, pidin selle ise päevikusse kirjutama. Saime pahandada, kuna läksime rahe ajal luba küsimata õue. Järgmine mälestus on sellest, kui viskasime veepomme aknast alla ja käisime neil järel, sest need ei läinud katki.
Meie oleme esimesed lõpetajad, kes on saanud juba päris pikalt uues koolimajas õppida ja loodame, et see toob meile eksamitel õnne.
Kaarel: Periood, mis on meenutamist väärt, hõlmab aega seitsmenda klassi sügisest kaheksanda klassi kesktalveni, kui õppetöö toimus igal pool mujal kui koolimajas. Meie klass asus sel ajal rahvamajas. Vanas puust majas õppimisel olid omad võlud. Igal hommikul oli klassitoas hubane lõhn: sinna ulatus osa ahjust, mis ka kõige kargematel talvepäevadel logude akendega ruumi korralikult soojendas. Klassi laudpõrand ja seinu katvad mitut värvi tapeedid tegid toa mõnusalt koduseks. Mina olen otsustanud Rõngu koolist suunduda Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, et end mujal proovile panna. Kindlasti aga ei unusta ma Rõngus veedetud üheksat aastat.
Martin: Aeg on kiiresti lennanud. Alles alustas enamik meie 9.b-st kooliteed Valguta lasteaed- algkoolis, kust saime teadmised, mida oli hea Rõngus proovile panna. Selgus, et väikeses koolis õpitu ei jäänud sugugi suures koolis omandatule alla. Rõngu koolil oli meie tulles keeruline remondiaeg. Poiste tööõpetuse tunnid toimusid näiteks Valgutas, kus meid sõbralikult vastu võeti. Kehalise tunnid leidsid aset koolimaja juures, soojenduseks lippasimegi sinna vahepeal poest nänni ostes. Õpetajad on Rõngus mõnusad- eriti meie klassijuhataja Pluk, keda algul kardeti, nüüd on aga kõigile selgeks saanud, et tegelikult on ta üks tore ja humoorikas inimene.
Kristina: Mäletada on paljut. Tähtsaim on see, et pärast pikka ootamist saime uhkesse koolimajja õppima asuda. Pooleteise aasta jooksul elasime erinevate õppehoonete vahel liikudes läbi igasuguseid seiklusi, ka ebameeldivusi, aga uus maja korvas kannatused ja ületas meie ootused. Kõik oli siin puhas, uhke ja ilus. Siin tahaksin ka edasi õppida.
Brandon: Kõige rohkem on meelde jäänud ekskursioonid. Mäletan eriti 8. klassi reisi Hiiumaale. Veetsime saarel mitu päeva, külastasime erinevaid kohti. Esimesel õhtul ööbisime telkides, kuid teisel õhtul kolisime õpetaja Anne kämpingusse, sest väljas sadas kohutavalt. Praegu keerlevad peas tulevikumõtted. Ees on eksamid, peab nendeks õppima. Ootan ka sisseastumistesti tulemust. See otsustab, kas saan siin keskkoolis jätkata või mitte. Need kolm aastat Rõngus olid toredad. Kui siia edasi jään, loodan, et ees on veel huvitavam ja põnevam aeg.
Külli: Kohe jõuavad kätte eksamid, mil käed higistavad, sees kripeldab ja peas taob „oleks see eksam juba tehtud". Kevadel organiseeritakse ka üht-teist põnevat: tulemas on tutipäev, uisutamine kogu klassiga, lõpureis Eestis. Muidugi lahkuvad paljud lõpetajad nukrusega sellest imeilusast ja meeldejäävast koolist, kuid alati on võimalik armsaks saanud paika külastada.
Mirjam: Rõngu tulekut mäletan hästi. See oli raske aeg, kuid õnneks tulin siia koos teiste oma kandi lastega. Mulle tundus tihtipeale, et Rõngu keskkooli vanad õpilased on vahel lausa õelad, kuid lõpuks harjusime omavahel suhtlema. Minu meelest pole me eriti ühtehoidev klass, kuid samas täiendame üksteist. Igaüks meist on omamoodi huvitav inimene ja just see teeb meid eriliseks. Meil on omad naljad ja jutud, millest teised ei peagi aru saama. Igal klassil on ka õpetajatega erinev suhe. Meie oma pole vist kõige parem, kuna oleme nii elavad, kuid ega me tegelikult pahandusi õelusega tee. Lahkun oma klassikaaslastest kurbusega. Ei kujuta ette aega, kui enam üksteist ei näe. Me küll lubame, et suhtleme aktiivselt edasi, kuid nagu teiste klasside pealt näha, seda arvatavasti ei juhtu. Ma kardan veidi tulevikku ja see teeb samuti lahkumineku kurvemaks. Siiski vaatan tagasi rõõmuga ja meenutan meie koosoldud aega lõbusa ja armsana.
Ave: Meeldejäävaim seik leidis aset talvisel suusamaratonil. Mäletan, et neli inimest olid lõpuks kadunud ja me läksime neid Ave-Lyga otsima. Olime juba poolel teel, kui leidsime esimesed nn kadunud, kellelt küsisime, kas on veel eksinuid. Ja oligi. Põhjuseks see, et algul sõideti mööda valet rada. Kõndisime nendega lõpuni kaasa, et keegi enam kusagile ei kaoks. Kokkuvõttes läks suusamaraton hästi ja kõik jõudsid finišisse.
Pärast põhikooli kavatsen minna kutsekooli. Loodan, et langetan õige otsuse ja kutse, mida õppima lähen, ei valmista mulle pettumust. Kahju on lahkuda, sest Rõngust sain juurde palju sõpru. Neile, kes kahtlevad, kas valida Rõngu Keskkool või otsustada mõne muu kooli kasuks, soovitaks valida meie kooli. Põhjusi selleks on küllaga: siinne koolimaja on värskelt renoveeritud, õpetajad on väga head, koolilõuna maitsev. Kõike positiivset ei jõuaks üles lugeda.
Klassikaaslaste mõtted valis välja Kaarel Viljaste
