Koostööd tehakse nii lähemate naaberriikidega, milleks meie jaoks on eelkõige Lõuna-Soome ja Ida-Rootsi kui ka Euroopa Liidu teises servas asuvate regioonidega. Suurema Läänemere koostööpiirkonna moodustavad Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Soome, Taani ning Saksamaa põhjapoolsed liidumaad. Lisaks osalevad Läänemere programmis Euroopa Liidu naaberriigid Norra ja Valgevene. Aastatel 2007- 2013 eraldatakse Euroopa Liidu poolt umbes 7,75 miljardit eurot Euroopa territoriaalse koostöö edendamiseks.

Sarnaseid toetusi on oodata ka uuel eelarveperioodil aastatel 2014-2020. Seetõttu on praegu õige aeg uute projektide aktiivseks ettevalmistamiseks ja partnerite otsimiseks, et olla uute toetusprogrammide avanemisel esimeste taotlejate seas. Kogemused näitavad, et esimesse taotlusvooru ei tule tavaliselt palju projekte. Nii on suurem tõenäolisus oma projektile raha saada.

Eelistatuimad teemafookused Siiani Läänemere koostööpiirkonnas toetust saanud projektid on tegelenud näiteks kogukonnale olulise majanduse ja turismimarsruutide arendamise ning turunduse ja sihtkohtade tutvustamisega.

Eelistatud on olnud keskkonnakaitset ning transporti ja hoonete energiasäästu arendavad projektid. Toetust on saanud ka paljud haridusvaldkonna koostööprojektid, näiteks kutsehariduse arendamine üldhariduskoolis ning haridustöötajate kogemuste vahetamine.

Euroopa regioonide arenguks on oluline leida koostöös ka uusi investeeringuid mahajäetud tootmis- ja militaaraladele, mistõttu sellised projektitaotlused on olnud ikka eelistatud.

Konkreetsematest projektidest, mida konverentsil tutvustati ja kus ühe osapoolena osaleb ka Eesti partner, võiks nimetad biogaasil töötavate linnaliinibusside välja arendamise projekti. Osapooleks Eestist on Tartu linn ning see on leidnud tänaseks juba ka konkreetsed investorid, kes on huvitatud busside tootmisest. Kohtla-Järve linn on aga partneriks projektis Co2olBrics, mille eesmärgiks on leida sobivaid tehnoloogiaid selliste ajalooliste hoonete soojapidavamaks muutmiseks, mille fassaad tuleb muutumatul kujul säilitada. Projektid ei keskendu ainult energeetikateemadele, kuigi see on olulisim sektor.

Minu jaoks oli huvipakkuv projekt Best Agesr, mis keskendus põlvkondade vahetuse ning tööjõuprobleemile piirkonna riikides. Skandinaaviamaades on selgelt teadvustatud tööjõuprobleem, mille lühiajalise lahendusena nähakse eelkõige migratsiooni EU riikidest. Samas on see lahendus teiste riikide, näiteks ka Eesti arvelt ja paneb laiemalt mõtlema, kuidas katta vaba tööjõu liikumise ja muutuvate tööharjumuste tingimustes tekkivaid auke. Et muutunud olukorrale lahendusi leida, töötatakse eelkõige Skandinaavias aktiivselt vanusegrupis 55+ olevate täies tööjõus inimeste tööjõuturul hoidmise nimel. Võimalused kohalikule omavalitsusele

Kokkuvõtvalt võib ütelda, et projektide mastaabid on seinast seina. Kohalik omavalitsus peab enda jaoks ainult väga selgeks mõtlema, kas ta soovib projektis osaleda globaalse innovatsiooni ja arenguprotsessides kaasa rääkimise eesmärgil või sooviga saada endale vajalikke sidemeid ja oskusteavet ning võimalust panustada sellesse koos teiste riikidega. Viimasel juhul tuleb väga selgelt teadvustada, et  finantseeringuga ei toetata investeeringuid, vaid eelkõige uurimistöid ja arendusetegevust.

Tulemuse elluviimiseks raha leidmine on omaette teema. Et protsess on ka suhteliselt ressursimahukas (osalevate inimeste ajakulu), näen sellistes projektides pigem osalemas riigi- ja maakonnatasandi esindusi ning suuremaid linnasid, sobivate projektipartnerite leidmisel ei saa aga Saue valla liitumist sugugi välistada. Valla huvi on jätkuvalt panustamine energiasäästutemaatikasse ning ökoloogilisse ehitusse, milles tegime olulise sammu Nõlvaku Lasteaia ehitamisel liginullenergiahoonena.

Sellise teemafookusega võiks tulevikus areneda näiteks Ääsmäe küla. Huvipakkuvad on ka alternatiivsed transpordilahendused ning uuringud ja visioonid, mis aitaksid tervikuna vähendada ühiskondliku kulu, mis tuleneb näiteks vallaelanike pendelrändest.