MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus tähistab oma 10. tegevusaastat
Idee oli lülitada kõik Väätsa prügila teeninduspiirkonda kuuluvad prügilad ühtsesse süsteemi, hoida kogu jäätmehooldus omavalitsuste juhtimise ja kontrolli all ühise omavalitsuste ühenduse kaudu.
Vajadus moodustada Kesk- Eesti Jäätmehoolduskeskus tulenes ka jäätmemajandust reguleerivatest seadustest ning õigusaktidest. Soov oli tagada stabiilne ja tugev jäätmekäitluskultuuri arendamine.
2002. aasta veebruaris algas KEJHK-i loomiseks arendusja selgitustöö Järvamaa ja naabermaakondade omavalitsustega, jätkati intensiivselt jäätmekeskuse visiooni edasiarendamist. Loomise küsimust arutati nii keskkonnateenistusjuhtide kui ka jäätmekäitlusspetsialistidega.
Ühingu põhimõtteid tutvustati Väätsa Prügila projektijuhi ja juhtkonna poolt erinevates juhatustes, üldkoosolekutel, volikogu koosviibimistel, korraldati tutvustavaid infopäevi.
Mõnes omavalitsuses sündis otsus ühineda Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega raskelt, kuna puudusid täpsed majanduslikud kalkulatsioonid. Üks oli aga selge, et jäätmemajanduse valdkonnas oli kasulikum ning efektiivsem arendada koostööd ulatuslikuma organisatsiooniga ühinemisel.
Ühingu tegevuse peamised ülesanded olid jäätmete tekke vähendamine, taaskasutatavate jäätmete kogumise suurendamine, konkursside korraldamine ja lepingute sõlmimine olmejäätmeveo ettevõtetega, ühtsetel alustel jäätmehoolduseeskirja välja töötamine, jäätme-, keskkonnajaamade ja kogumispunktide loomine ja haldamine, projektide ja rahataotluste koostamine, vahendite taotlemine jäätmemajanduse investeeringuteks, keskkonnateadlikkuse propageerimine. 24. oktoobril 2003 toimus MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus asutamiskoosolek.
Asutajateks oli 22 omavalitsust Jõgeva-, Järva-, Viljandi-, Harju-, Rapla- ja Pärnumaalt. Keskusega ühinesid peatselt ka Põltsamaa linn ja Pajusi vald. KEJHK-i algseks tegevuspiirkonnaks oli regionaalse Väätsa prügila teeninduspiirkond üleriigilise jäätmekava järgi.
19. novembril 2003 registreeriti Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus mittetulundusühinguna Tallinna Linnakohtu registriosakonnas registrikoodiga 80195414.
Aasta 2003 kulus peamiselt KEJHK-i kontseptsiooni täpsustamiseks, tutvustamiseks, põhikirja väljatöötamiseks ning sisulise töö käivitamiseks AS-i Väätsa Prügila eestvedamisel, 2004. aasta jaanuaris delegeeriti kogu jäätmekäitlusega seotud tegevus ja majandamine KEJHKile.
Alustati liikmeskonda kuuluvatele omavalitsustele jäätmekavade koostamisega ja nende menetlemisega ning korraldatud olmejäätmeveo ülesehituse väljatöötamisega.
Aastal 2006 tegeleti jäätmeseaduse muudatusettepanekute väljatöötamisega, KEJHK-i ja omavalitsuste vaheliste halduslepingute sõlmimisega, valmimisjärgus oli jäätmevaldajate registri tarkvara. Aasta 2007 tegusaimaks sündmuseks oli korraldatud jäätmeveo konkursi väljakuulutamine ja korraldamine, mille käigus valiti jäätmevedaja segaolmejäätmete veoks ühingu 27 omavalitsusele 8 piirkonnas.
Samal aastal rakendus jäätmevaldajate registritarkvara, tutvustati end esimest korda Järvamaa Messil, sõlmiti Türi Kolledži ja KEJHK-i vaheline koostööleping.
Järgnevatel aastatel tegeleti väga erinevate ülesannetega: KEJHK-i uue strateegia väljatöötamisega, jäätme- ja keskkonnajaamade rajamiseks hangete korraldamisega, liikmetele jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade koostamise või ajakohastamisega.
Esindati oma liikmete huve mitmel jäätmehoolduse koostööorganisatsioonide ümarlaual, Eesti Jäätmekäitlejate Liidu jäätmepäevadel, jäätmeteemalistel õppepäevadel.
Pidev suhtlemine ja koostöö toimus SA-ga Keskkonnainvesteeringute Keskus, AS-ga Väätsa Prügila, erinevate jäätmeveofirmadega, keskkonnaameti, jäätmekäitlejate liidu ja keskkonnaministeeriumiga. Ühingusse kuulus algul 24 omavalitsust. Meie liikmete arv on aastatega järjest kasvanud.
Ühinguga on tänaseks liitunud 30 omavalitsust. Oleme oma liikmetele olnud abiks jäätmemajanduse korrastamisel ja korraldamisel, koos tegutsenud ja koos astunud sammu edasi. MTÜ Kesk- Eesti Jäätmehoolduskeskus tänab kõiki oma liikmeid ja koostööpartnereid meeldiva pikaajalise koostöö eest!
