Mudilaste teadusring teadusaastal 2011/2012

Järlepa mudilaste teadusringil sai läbi tei­ne hooaeg, aga esimene täisaasta. Alusta­sime tegevust jaanuaris 2011, sama aasta juunikuus käivitus projekt, millele saime rahastuse SA Archimedes teaduse popu­lariseerimise projektikonkursi kaudu Ha­ridus-ja Teadusministeeriumilt.

2011/2012 on aasta, mil pannakse suuremat rõhku teaduse ja teadlaste töö tutvustamisele. Olemegi püüdnud mudilastele õpetada, kuidas vaadata nii, et võimalikult palju näeks ning märkaks, oleme innustanud lapsi küsima, püüdnud oma teadmiste pii­res ning tarkade raamatute abil kõigile küsimustele ka vastused leida. Vastutus on suur, sest kõik, mida räägid, peab ole-ma õige, sest lapsed ootavad siiraid vas­tuseid ning neil on väga hea mälu. Kui oleme kahelnud, siis oleme võtnud aega järele uurida ning seejärel vastata. Koos väikeste huvilistega on ka enda teadmi­sed loodusest päris palju suurenenud - nii et areng on olnud mõlemapoolne, lap­sed õpivad meilt ja meie, juhendajad, tei­neteiselt.

Aasta jooksul oleme käsitlenud päris avarat teemaderingi, alustades vaatlemi­sest ja mõõtmisest kuni keskkonnahoiuni välja. Oleme otsinud vastuseid küsimus­tele, kui paks on lumekiht lasteaia aias, kui palju kaalub kuuse-ja palju männi­käbi, kui palju tekib vett lumest, kas lund ikka tasub süüa, miks õhupall õues kül­ma käes väiksemaks muutub, mis saab prügist, mis maha visatakse, kuhu kao­vad putukad talvel, kes elab mulla sees, miks on mõnel pähklil augud. Uurisime, taimede paljunemist ja viljade valmimist

- sõime paprikat ja melonit, panime sa­made viljade seemned mulda ning vaat­lesime nende idanemist. Rääkisime ka sel­lest, mida kasulikku nende viljade söömi­ne meile annab. Paprikad, millest seem­ned võtsime, olid mahlased ning maits­vad, nii et on lootust, et kasvama pandud taimed annavad meile suvel samuti väga maitsvaid vilju.

See, millised taimed meil kasvavad, mil­lised putukad ja loomad elavad, sõltub klii­mast, sellest, milline on siin piirkonnas ilm. Vahva on see, et meil on neli aasta­aega, mistõttu on ilma tore vaadelda. Ainult vaatlemisest - kas vihma sajab, kas on pilves või selge, on äikest või hoo­pis lauspäike, millal lund sajab, millal suisa tuiskab - jääb pisut väheks. Kuna tegemist on ikkagi lasteaialastega, kes veel kõik kirjutada ei mõista, siis tegime vaat­lustabelid piltidega. Aeda paigutatud ilma­jaama andmeid aitasid õpetajad vaadata ning kirja panna, neid on ühe suure pa­beripaki jagu!

Kevade saabudes viibisime jälle roh­kem õues ja vaatasime looduse tärkamist oma silmaga. Kevadel õitseb väga palju lilli, nende hulgas ka väga palju mürgi­seid. Miks lilled on mürgised, millised lilleosad on mürgisemad, ka sellest rääki­sime. Lisaks vaatlesime õie ehitust lem­mikõppevahendite, mikroskoopide, abil. Seda tundi käidi filmimas TV3 saate „Mi­na elan siin" jaoks. Väga põnev oli vaa­data ka putukaid: milline on sääsk, kär­bes, kimalane, mesilane jpt. Põnev, kui muidu nähtamatud detailid äkitselt hirmus suureks muutuvad.

Kuna elame järve ääres ja ka tiik on vaid kiviviske kaugusel, siis üksjagu põ­nevust pakkus ka vee-elustiku uurimine mikroskoobi all, näiteks selgsõudurid, vesi­kirbud, kiilivastsed jpt, päris mitu korda üllatasid meid pisikestel putukatel küljes elavad veel pisemad, palja silmaga täiesti nähtamatud parasiidid.

Lapsed said mikroskoop-monoluupide­ga juba päris sõbraks, nutikad poisid proo­visid neid lausa edasi arendada, võttes mikroskoobile abiks ka luubi, nii sai pilti veelgi suuremaks. Lisaks Järlepast leitud putukatele rääkisime ka eksootilisematest putukatest, samuti eksootilistest looma­dest ja taimedest. Et kõik vaid pildi ja jutu tasemele ei jääks, käisime taimi ja loomi oma silmaga Tallinna Loomaaias ja Tal­linna Botaanikaaias kaemas. Üks ekskur­sioon oli veel - Tallinna AHHAA kesku­sesse.

Teadusaasta võtsime kokku 1. juunil mu­dilaste teadusringi teaduspäevaga Järle­pa haridus-ja kultuurikeskuses. Valmis­tasime ette õpitoad, kuhu panime üles ko­gu ringile soetatud uurimisvarustuse. Ühes toas olid mikroskoobid, seal sai lisaks lil­lede, putukate ja vee-elustiku uurimisele tundma õppida hetkel looduses õitsevaid taimi ja valmistada endale lilledest her­baarlehti.

Teises toas oli fotonäitus, suured pur­gid järve ja tiigi elustikuga ning seal juu­res ka määrajad nii, et sai kohe kindlaks teha, kellega tegemist on.

Üks populaarsemaid õpitubasid oli vär­vituba, kus segasime värve, vaatasime, mis värvid segamisel tekivad ning see­järel tegime vastupidist, lahutasime vär­ve paberkromatograafia abil. Samuti olid välja pandud molekulmudelite komplek­tid ja lapsed said ise erinevaid molekule valmistada. Tuleb tõdeda, et laste fantaa­sia oli niivõrd lennukas, et enamuse mo­lekulide nimetamisega jäin ma tõsiselt hät­ta. Hommikupoolse osa päevast pühen­dasime Järlepa ja Juuru lasteaedade mu­dilastele ja pärastlõuna koolilastele, lap­sevanematele ning kõigile teistele huvi­listele. Korraga oli kohal väga palju lapsi, sagimist oli rohkelt, kuid loodame, et Juu­ru lapsed said ülevaate meie tegemistest ning veetsid toredalt aega.

Kuidas edasi? Oleme saanud päris hea ülevaate, mis on mudilastele jõukohane, mis neid enam huvitab, palju nad suuda­vad keskenduda ja palju vastu võtta. Usu­me, et oleme liikunud oma eesmärgi poo­le, äratada ja hoida huvi looduse vastu.

Kokkuvõttes oli see aasta üksjagu veel piiride kompamine, korrigeerisime ja täien­dasime oma plaane vastavalt laste huvile. Jaanuarist, kui avati ka teine rühm laste­aias, läks tegevuste läbiviimine keerulise­maks, korraga tundus olevat liiga palju lapsi, mistõttu oli raskem tähelepanu hoi­da. Uuel hooajal plaanime tegutseda na­tuke aeglasema tempoga. HAKUKEse ruu­mide sisustamise järel saame hakata rin­gitööd sinna üle kandma. Saame tegevu­se ja ruumi ette valmistada ning siis lap­sed ringi kutsuda. Osaleda saab korraga ehk vähem lapsi, aga seda rahulikumalt ja põhjalikumalt on võimalik tegevusi lä­bi viia. Kindlasti ei jää ükski huviline kõr­vale.

Jaanuarist aprillini osalesime Mahtra Ha­ridusseltsi poolt pakutud kursusel „Kesk­kond põhikooli projekt-ja loovusõppes", kust saime väga palju kasulikke teadmisi projektõppe läbiviimise ja erinevate mee­todite rakendamise kohta, näiteks foto­graafia, multifilmide tegemine, kodulehe ja blogi tegemine jne. Saime sellelt kursu­selt palju uusi mõtteid, mida kõike võiks proovida ja kuidas ringitööd põnevamaks muuta. Selle kursuse käigus tegime mu­dilaste teadusringi blogi. Paraku ei ole ajanappuse tõttu olnud mahti seda edasi arendada. Püüame teha kodulehe, mis oleks mugavam ja ehk ka ülevaatlikum, see on üks uue hooaja plaanidest.

Suvel mudilased puhkavad ning või­malusel me teeme ringitööd kooliealis­tega, nii nagu eelmiselgi suvel. Kindlat plaani meil ei ole, kõik, kellel huvi, võite meile märku anda, siis teame teid kaasa kutsuda, kui on uurimiseks sobiv päev.

Kokkuvõtteks võibki öelda, et suuri teaduslikke avastusi veel ei tulnud, aga potentsiaali on.