Muljeid IX Külade Maapäevast
Pärnumaalt oli delegatsioonis 20 inimest. Allakirjutanutel oli tore võimalus samuti osaleda. Oli ju meie jaoks seekordne Maapäev eriline, sest Suigu-Murru külade piirkond sai 2010. aastal Pärnumaa aasta külaks ning seega oli esitatud nominendina Aasta küla konkursile.
Meie delegatsiooni võõrustas esimesel päeval Noarootsi vald, kus külastasime Sutlepa vabaaja keskust, Noarootsi gümnaasiumi, Noarootsi kirikut ja Saare mõisa. Igal kohal oli meie jaoks jutustada oma lugu ja need lood olid täis armastust oma kodukoha, Noarootsi vastu.
Maapäeva avamisele olid tulnud Eesti Vabariigi president hr. Toomas Hendrik Ilves, riigikogu esimees Ene Ergma, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ning teisi olulistel poliitilistel kohtadel olevaid inimesi. Esimese päeva õhtul olime täis ootusärevust, kui riigikogu esimees Ene Ergma aasta küla välja kuulutama hakkas. Sel aastal läks aunimetus Prandi külale Järvamaale. Kõikidele Aasta Küla nominentidele ehk maakonna parimatele küladele kinkis Ene Ergma tähekaardid, Liikumine Kodukant aga Aasta Küla 2011 embleemiga tähistatud sini-must-valged lipud ning Europarlamendi saadik Tunne Kelam edastas kutse iga küla esindajale Europarlamendi töö ja saadiku tegemistega tutvumiseks Brüsselis kevadel 2012. Zürii liikmete ja toetajate poolt väljastati ka eripreemiad Koos Ohekatku külade piirkonna ja Palupera külade piirkonnaga sai Suigu-Murru külade piirkond Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) preemia tulemusliku koostöö eest kohaliku omavalitsusega. Ka president tänas isiklikult tehtud töö eest ning toimus ühine aasta küla ja nominentidega pildistamine.
Peale Maapäeva avamist toimus kohaliku toidu tutvustus. Pärnumaa delegatsioon pakkus degusteerimiseks Võiste kurgifestivali 2010 võitnud särtsukurke, Võiste kõverikke, Karjamõisa tapamaja poolt valmistatud suitsuvorsti, Eassalu-Neitsiküla ürdikrõpse ja joogiks koduõlut, marjakonjakit (mahlakonsentraat) ning Mercedes Merimaa valmistatud ürdijooke.
Teine päev möödus erinevates töötubades, kus teemadeks olid koostöö omavalitsusega, kaasamine otsustusprotsessi, väikeettevõtlus maapiirkonnas, kohalik toit, elu rannakülas, lugude tähendus kogukonnas, ajaloopärandi hoidmine külas, kogukonna areng, õppiv küla. Iga teema andis kõigile osalejatele kindlasti kõvasti mõtlemisainet. Töötubades koostatud kokkuvõtted on järgmise 2 aasta olulisemad teemad Kodukant Eestile, kes omakorda teeb ettepanekuid riigikogule nende probleemide lahendamiseks. Loomulikult peeti ka simmaneid, võisteldi sportmängudes, oli käsitöölaat. Maapäeva lõpetamisel maitsti uhket leivatorti, millel oli kujutatud Läänemaale olulisi kohti. Peamine, et sõlmiti uusi tutvusi ja saadi põnevaid ideid.
