Tõelist vau-effekti kogesime, kui külastasime Pöide valla ettevõtteid. Priit Lulla on loonud OÜ AquaMyk kalakasvanduse, kus tegeleb vikerforelli kasvatamisega. Tegu on mehega, kes julges suurelt unistada ja enda unistuse ellu viia, ehitades keset põldu suure ja moodsa kalakasvatuse. Tööd annab 10 inimesele, pooled neist oma pere. OÜ Alunaut laevaehituses tegeletakse ka väikelaevade hoolduse ning remondiga. Kogu töö toimub juhatuse esimehe ja omaniku Mark Muru juhtimisel. Algul oli omanikul plaan vaikselt kuuri all pisikesi paate nikerdada, aga siis sai selgeks, et kui teha, siis suurelt. Nüüd käivad pidevad laiendused ja on jõutud välisturule.

Lõunat pakkus Koplimäe Mahe Talu OÜ, Uuemõisa külas, mille omanikud on Marju ja Olev Müür. Kalasupp oli maitsev ja keedetud oma valla kalakasvanduse kalast. Huvilised said Mahe Talu oma poest kaasa osta jahusid ja küpsetisi. Igatahes leiba kulus supi kõrvale palju ja kook, mis sisaldas tatrajahu ja söögipeeti, oli ülimaitsev.

Viimaseks viis võõrustaja meid Pöide kirikusse, kus kõik julged said ronida Pöide kiriku torni ja heita pilku vallale. Pilt oli kaunis ja suursugune.

Õhtul Mändjalal, elasime kaasa aasta küla väljakuulutamisele, sel aastal sai selle tiitli Lustivere külade piirkond Jõgevamaalt. Esimese õhtu lõpetas maakondade toidulaud, kus üksteist trumbati üle erinevate väga maitsvate suupistetega.

Teine päev oli küladest ideede kogumise päev. Et neid võimalikult palju kokku saaks, siis 367 inimest jagunesid 34-le ideeretkele. Allakirjutanul õnnestus külastada Kihelkonna valla Undva küla. Meid võttis vastu Maali talu perenaine Anneli Teppo-Toost, kes tuli pealinnast, lõi endale kodu lähedale Tagamõisa poolsaarele töökoha, pisukese Veere kõrtsi. Nüüd on tema elu põhimõtteks, et inimesele ei ole just väga palju vaja, et õnnelik olla. Undva küla on tõeline ääremaade-ääremaade-ääremaa. Külas elab aastaringselt 3 inimest. Buss käib kord nädalas reedeti - hommikul saab Kuressaarde ja õhtul tagasi. Maade omanikeks on aga rahvusvaheline seltskond. Kord nädalas, kui külas käib autokauplus, on suveti kohal ca'45 inimest ja kuuleb läti, soome, prantsuse, saksa ja inglise keelt. Jaanitulel oli sel aastal 150 inimest. Koos tehakse suvitajate ja kohalikega „Teeme Ära" talguid, jaanituld ja muinastulede ööd. Prooviti teha ka kogukonna põldu, aga sellest ei tulnud välja. Umbrohi on kitkutud, aga osalistel pole aega hoidiseid teha. Ka meid, retkelisi oli ettevalmistatud, et peame olema valmis ootamatusteks. Üheks ootamatuseks oli see, et aitasime perenaisel kurgid ära korjata. Teine aga reis mööda merekallast, kus saime imetleda Tagalahte, sõites autoga mööda kitsast kunagist piirivalvurite valduses olnud teed. Retkel osalejatel oli ühine arvamus, et enda sõbrad ja pereliikmed tuleb samuti sinnakanti reisile viia. Pole vaja teise riiki minna, et imetleda looduse kätetööd ja imekauneid vaateid.

Üheks uuenduseks sel Maapäeval oli võimalus laenutada vestluspartneriks elav raamat. Seda võimalust kasutati usinasti ja kõik vestluspartnerid olid ka pidevalt välja laenutatud. Teemasid, mida arutati, oli seinast seina. Mina sain teadmisi, kuidas käib piiri taga sotsiaalne talupidamine ja mis on vaja teha, et enda koduköögis võiks toitu toota.

Laupäeva õhtuks oli maapäevalistele kutse Salme Vallateatrisse, kus etendati Kaari Sillamaa laulumängu „Puujala ja Ükssilma sõda." Salme Vallateatri seltskond on aukartustäratav. Nimetatud etenduses oli laval korraga 33 inimest, pooled mehed, kõik osalejad laulsid ja tantsisid. Näiteseltskonna hulka kuulusid ka Salme vallavanem ja volikogu esimees. Näitlejaid tänati aplausiga püstiseistes.

Viimane päev oli kõige tõsisem tööpäev. Sai kuulata ja arutleda teemadel, mis maainimestele kõige tähtsamad: haldusuuendus ja uus maaelu arengukava aastateks 2014 - 2020. Maapäeva lõpetas erinevatest võileivatortidest valmistatud „kalarand" ja supp. Järgmine Maapäev toimub kahe aasta pärast Järvamaal. Siis on aktuaalsed jälle uued teemad.